Tulekahjud ja plahvatused:

Transport ja kommunikatsioonid - ulatuslikud õnnetused, millega kaasnevad kannatanud ja inimohvrid, looduskeskkonna kahjustused ning majanduslik kahju ning mis võivad põhjustada inimeste elu- ja tootmistegevuse pikaajalisi häireid:

Loodusõnnetused, epideemiad, loomataudid:

Radiatsioon ja mürkained - paikkonna keemiline, radioaktiivne või muu saastumine:

Sõjalised ja poliitilised:

Sotsiaalsed ja majanduslikud:

Eelpool olev loetelu on hirmuäratav ja jääb vaid loota, et selliseid kriise Eestis ette ei tuleks ning kui me neid ka päris ära hoida ei suuda, siis peab jääma lootma, et nende tagajärjed ei kujune katastroofiliseks. Kas on võimalik, et igaühe jaoks neist on olemas tüüpplaan, mille järgi hakkab vajadusel toimuma olukorra lahendamine. Tüüpplaane saab küll iga õnnetuseliigi jaoks teha, aga reaalses elus ei juhtu kahte sarnast õnnetust ja igale õnnetusele reageeritakse erinevalt. Seetõttu oleneb väljatöötatud plaanide toimimine peamiselt sellest, kes seda juhtima hakkab ja milliseid samme ette võetakse. Suuremate õnnetuste puhul ei piisa kunagi sellest, kui tegutsevad ainult professionaalid. Väga sageli tuleb sinna kaasata ka vabatahtlike inimesi. Arvestades sellega, et Eesti elanike arv on väike ja seoses sellega on väike ka spetsiaalse ettevalmistustega inimeste arv, siis oleme olukorras, kus võrreldes suuremate ja arenenumate riikidega, on paljud seal keskmise raskusastmega õnnetused, meie jaoks katastroofilised.

Mis on erinevate õnnetuste tagajärgede leevendamise juures üks kõige tähtsamad faktoreid? Selleks on esmane reageerimine. Sellest võib sõltuda kogu õnnetuse edasine käik. Valede otsuste tegemine ja ekslikud toimingud süvendavad hädaolukorra raskusastet ning võivad tuua negatiivseid pööranguid sündmuste arengus. Ainus viis seda kõike kontrolli all hoida, on viia elanikkonna hulgas läbi regulaarset koolitust, kus õpetatakse käituma erinevates olukordades. Tänasel päeval selline koolitussüsteem veel ei toimi, kuid mitmeid samme selleks tehakse.

Kuna selline koolitus peab olema järjepidev ja seda peaksid õppima erinevas vanuses inimesed, siis on väga tähtis, et sellega alustatakse juba lapseeas. Siis on kõige olulisem roll kanda lapsevanematel, kes peavad oskama õpetada lapsele käitumist ohtlikes situatsioonides. Lapsed peavad aimu saama sellest mida tähendab oht ja õppima eristama selliseid olukordi tavapärastest. Esmane ja eluliselt tähtsaim on õpetada last abi kutsuma. Laps peab teadma Eestis kehtivat hädaabinumbrit 112 ja saama vajadusel hakkama sinna helistamisega.

Järgmiseks oluliseks astmeks on kool, kus peaks olema sisse viidud eraldi õppeaine – ohuõpetus, milles õpetatakse käitumisreegleid erinevate õnnetuste tarvis. Ei piisa sellest, kui toimuvad ainult kuivad loengud erinevatel teemadel. Kindlasti peavad selle juurde kuuluma mitmesugused ekskursioonid operatiivteenistustesse, kus saab näha seda valmisolekut, millega meie turvalisuse eest seistakse. Kui mingit konkreetset teemat käib lisaks õpetajale koolis rääkimas ka vastava eriala spetsialist mõnest ametist, siis on võimalik saada paremat ettekujutust sellest, kuidas erinevates hädaolukordades hakkama saada. Üheks parimaks viisiks ohuolukorras käitumise treenimisel on õppuste korraldamine. Igas koolis peaksid toimuma regulaarsed tuletõrjeõppused, kus harjutatakse tulekahju korral tegutsemist. Vahetult enne õppuse toimumist peaks läbi viidama ka spetsiaalse tunni, kus korratakse üle kõik vajaminev ja selgitatakse kui tähtis on sellistesse õppustesse tõsiselt suhtuda. Selleks, et koolides õnnetusteks valmis olla, tuleb nendeks piisavalt põhjalikult ette valmistuda. Nagu kõigis teistes avaliku kasutusega hoonetes, nii peavad ka koolides olema seintele kinnitatud evakuatsiooni plaanid, kooli juhtkonna poolt peab olema kinnitatud tulekahju korral tegutsemise juhend, milles on erinevad ülesanded töötajate vahel ära jaotatud ja igaüks peab teadma, kuidas hakata tegutsema.

Kokkuvõtlikult võime tuua välja need põhilised asjad, mida üks korralikult toimiv kriisireguleerimissüsteem inimeste turvalisuse tagamiseks peab andma: