HÄIREKESKUS
<- tagasiHäirekeskuse ülesanded
Häirekeskuste areng
Kuidas edastada õnnetusteadet?
    < eelmine peatükkjärgmine lõik >

    Häirekeskuse ülesanded

    Meie ümber juhtub pidevalt õnnetusi, kuid me ei tea kunagi ette, kes võib nendesse sattuda. Mitte ükski inimene ei ole õnnetuste eest kaitstud, sest sageli ei sõltu nende toimumine meist endist. Seetõttu peab igaüks olema valmis õnnetustele reageerima. Paljud meiega ja meie ümber juhtuvad õnnetused on üsnagi pisikesed ning nendega saame ise hakkama, ilma kedagi appi kutsumata. Näiteks libedal teel kukkumine, kui selle tagajärjel ei saa vigastada ning inimene tõuseb lihtsalt püsti ja kõnnib edasi. Samas juhtub aga õnnetusi, millel on raskemad tagajärjed ning millega ei saa ise hakkama. Selleks, et ka sellistes olukordades õigesti käituda, on vaja teada, kuidas abi kutsuda.

    Eestis on võimalik abi saada kõigi õnnetuste korral. On olemas spetsiaalsed teenistused, kelle ülesandeks on inimeste elu, vara ja tervise ning keskkonna päästmine. Kõigil inimestel on võimalik abi vajamisel nende poole pöörduda ja ka abi saada. Nii päästeteenistuse komandod, kiirabibrigaadid, kui ka politseijaoskonnad asuvad mööda Eestit laiali selliselt, et igale poole oleks võimalik kohale jõuda maksimaalselt kiiresti. Selleks, et endale abi kutsuda, ei ole tarvis teada, kus asub lähim päästeteenistus, kiirabi või politsei. Piisab sellest, kui helistada häirekeskusesse, kust kaudu edastatakse informatsioon õnnetusest vajalikule teenistusele ning saadetakse vajalik abi.


häirekeskuse töökoht Rootsis

    Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112.

    Häirekeskuse ülesanneteks on:

  • Õnnetusteadete vastuvõtmine ja dokumenteerimine. Vastuvõtmisel sisestatakse kogu oluline info kohe arvutisse, seetõttu on ka oluline, et sa räägiksid rahulikult ja vastaksid võimalikult täpselt kõigile küsimustele, mida sult küsitakse. Lisaks sellele salvestatakse kõik numbrile 112 saabunud kõned automaatselt arvutis.
  • Õnnetusteadete edastamine operatiivteenistuse meeskondadele ja vajadusel teistele häirekeskustele. Kohe, kui selgub millist abi vajatakse ja kus on õnnetus juhtunud, edastab häirekeskus selle info vajalikele meeskondadele. Sageli kestab telefonivestlus abivajajaga sel ajal edasi, mis tähendab, et selleks ajaks, kui kõne lõppeb, on abi juba teele saadetud. Igal häirekeskusel on oma teeninduspiirkond ning kui sinna satub kõne väljastpoolt, siis edastatakse vajalik info teisele häirekeskusele.
  • Vajaliku isikkoosseisu, tehnika ja ametiisikute lähetamine sündmuskohale. Sageli peab õnnetuspaigale saatma lisaks valvesolevatele meeskondadele ka teisi spetsialiste ja eritehnikat. Selleks on häirekeskuses olemas vajalik informatsioon.
  • Informatsiooni vahendamine erinevate teenistuste vahel. Kuna häirekeskus võtab vastu paljusid erinevaid õnnetusteateid, siis peab neid edastama ka paljudele erinevatele teenistustele.
  • Õnnetusest teatajale tegevusjuhiste andmine kuni vajaliku operatiivteenistuse saabumiseni. Sageli saab see inimene, kes häirekeskusele õnnetusest teatas, seni kuni saabuvad abijõud, ka ise midagi kohapeal ära teha. Kuna paljude õnnetuste puhul on oskamatu tegutsemise korral ohtu seatud ka abiandja elu, siis tavaliselt häirekeskus ei soovita hakata tegutsema, kuid kui tegemist on inimese elu päästmisega, siis on võimalik tegevusjuhiste andmine. Kuna paljud inimesed ei soovi hakata võõrale tegema kunstlikku hingamist, siis peab häirekeskus enne õpetama hakkamist küsima, kas sa oled nõus üritama elustamist.
  • Sündmuskohalt saabuva informatsiooni fikseerimine ja töötlemine. Kõik meeskonnad, kes saabuvad sündmuspaika, teatavad sellest kohe ka häirekeskusele, samuti ka muudest asjadest, mis on olulised õnnetuse likvideerimise juures. Selle abil on alati võimalik tagantjärgi kontrollida, kui kiiresti päästeteenistus, politsei või kiirabi kohale jõudis ning milline oli sel hetkel olukord sündmuskohal.
  • Ohuolukorrast elanike teavitamine või teavitamise korraldamine. Kui tegemist on suurte õnnetustega, mis ohustavad selle läheduses olevaid inimesi, siis korraldatakse mingil viisil nende inimeste teavitamine. Selleks kasutatakse kas raadiot või muid vahendeid.

    Häirekeskuse põhiülesandeks on vastavalt saabunud hädaabiteatele vajaliku abi saatmine õnnetuspaigale – seega inimestele abi organiseerimise tagamine.

    < eelmine peatükkjärgmine lõik >