HÄIREKESKUS
<- tagasiHäirekeskuse ülesanded
Häirekeskuste areng
Kuidas edastada õnnetusteadet?
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Häirekeskuste areng

    Veel mõned aastad tagasi võeti Eestis erinevaid hädaabikutseid vastu numbritel 01, 02, 03, 04. Sellises olukorras puudus erinevate teenistuste vahel piisav koostöö ja infovahetus. Inimene, kes teatas suuremast õnnetusest, pidi ise kõik erinevad teenistused läbi helistama ja selgitama, mis olukord on ja keda sinna vaja saata. Veelgi keerulisem oli kiirabi kutsumine. Igale kiirabibrigaadile oli kinnitatud oma piirkond, kuhu see välja sõitis ja igal neist oli oma number. Kui mõnel hädalisel oli abi vaja, aga kiirabi viibis samal ajal teisel väljakutsel, siis pidi inimene lihtsalt ootama, sest erinevate haiglate vahel operatiivne side puudus. Koos hädaabinumbri 112 täieliku kinnitamisega alustati ka ühtsete häirekeskuste loomist, kus samas kohas võetakse vastu nii päästeteenistuse, kui ka kiirabi kutseid. Täielik üleminek ühtsele hädaabinumbrile 112 kestis mitmeid aastaid. Perioodi algul sai sellel numbril helistada ainult mobiiltelefoniga, kuid nüüd saab seda teha kõigilt telefonidelt.

    Üleriigiliseks politsei numbriks sai 110. Kuigi politseil ja päästeteenistusel on erinevad numbrid, ei pea suuremate õnnetuste korral, kui on vaja mõlema abi, enam teatama neile eraldi, vaid piisab kui teatada sellest ühele neist. Koostöö kahe erineva hädaabinumbri taga olevate teenistuste vahel on piisavalt tihe ja info liigub väga kiiresti. Inimeste jaoks muutus kõige enam kiirabi väljakutsumine. Kiirabi väljakutsumine toimub numbril 112. Harjumatu oli omaks võtta seda, et enam ei saa rääkida selle sama kiirabitöötajaga, keda parasjagu välja kutsutakse. Tekkis arvamus, et enam ei võta kiirabikutseid vastu meditsiinitöötaja. Tegelikkuses see niimoodi ei ole. Häirekeskuse töötajad, kes võtavad vastu kiirabikutseid, on saanud meditsiinilise ettevalmistuse ja lisaks sellele läbinud ka spetsiaalse koolituse. Selle süsteemi käivitumine lihtsustas inimestele oluliselt abi kättesaadavust.


regionaalse häirekeskuse töösaal
    Häirekeskused peavad vastama väga keerulistele nõuetele ja nende ehitamine on väga kallis. Kogu see tehnika, mis on häirekeskustes kasutusel on samuti kallis, mistõttu hakatakse Eestis vähendama häirekeskuste arvu. Abivajajatele see midagi ei muuda, sest telefoniga helistades ei ole mingit vahet, kus see vastu võetakse. Need teenistused, kes ise peavad kohale sõitma ja hakkama abi osutama, jäävad ikka samasse kohta ja saavad väljasõitmiseks käsu lihtsalt teisest häirekeskusest.

kiirabi
    Alati tuleb meeles pidada seda, et häirekeskus on elanike teenindamiseks loodud operatiivteenistus ja kõigi seal toimuvate muudatuste eesmärgiks on tagada parem hädaabi kättesaadavus elanikkonnale.

politsei
    Milline peab olema häirekeskuse töötaja? Ta peab olema selline, kes oma rahuliku ja kindla häälega tekitab helistajas usalduse. Kui sa helistad mingi õnnetuse pärast häirekeskusesse, pead tundma, et see, kes sulle vastab, oskab ja tahab aidata. Igasuguste õnnetuste korral on oluline, et saaks hakata kiiresti õiges suunas tegutsema. Inimene, kes õnnetusest teatab, ei pruugi osata sellises olukorras käituda ja ta vajab juhendamist. Sageli on helistaja endast väljas ja ei suuda ka juhendamise abil midagi teha ja siis ei olegi häirekeskuse töötajal midagi muud peale hakata, kui üritada helistajat rahustada ning oodata abi jõudmist. Seetõttu pea alati meeles, et häirekeskusesse helistades püüa jääda rahulikuks.

tuletõrje
    Kui kaua võtab aega abi saabumine? Tihti avaldatakse ajakirjanduses arvamust, et abi saamine venis ja ei jõutud õigel ajal kohale, sest ei kiirustatud piisavalt. Tegelikult on operatiivteenistustes määratud konkreetsed ajad, mille jooksul peab tagama reageerimise. Kõigi hädaabikutsete vastuvõtmiseks on häirekeskusel aega 1 minut. Mida see tähendab? Ühe minuti jooksul peab dispetšer selgitama välja, millise õnnetusega on tegemist, kus see juhtus ja helistaja kontaktandmed. Sõltuvalt sellest, kas on helistajalt vaja küsida veel mingit lisainformatsiooni, jäetakse ta hetkeks ootele või lõpetatakse temaga kõne ning asutakse koheselt abi välja saatma. Päästemeeskondadel on peale häire saamist aega 1 minut, et riietuda ja välja sõita. Kokkuvõttes kuluvad vaid mõned loetud minutid selleks, et päästemeeskonnad välja sõidavad. Sageli ei ole häirekeskus helistajaga veel kõnet lõpetanudki, kui abi on juba teel. Edasi sõltub kõik juba sellest, kui kaugel asub õnnetuskohale lähim abiandja. Olukord võib olla teistsugune, kui samaaegset toimub mitu sündmust.

    < eelmine lõikjärgmine lõik >