LIIKLUSOHUD
<- tagasiLiiklusõnnetused ja nende põhjused
Liikluseeskirjad
Liiklusõnnetuste tagajärjed
Tegutsemine liiklusõnnetuse korral
Õnnetused raudteel
    < eelmine peatükkjärgmine lõik >

    Liiklusõnnetused ja nende põhjused

    Sõiduvahendite abil on kaugused saanud inimestele kättesaadavaks, kuid inimkond on toonud ka suure ohvri - liikluses hukkunute arv on teiste õnnetustega võrreldes suurim. Kuna igasuguseid liiklusvahendeid on nii palju, siis peavad olema mingid reeglid, mida järgides oleks võimalik kõigil neil korraga liikuda ilma, et tekiks kokkupõrkeid. Selleks on välja töötatud liikluseeskirjad, mis koosnevad hulgast reeglitest, kus on täpselt kirjas, mida ei tohi teha ja mida peab tegema. Kõik liiklejad peavad neid reegleid teadma ja oskama nende järgi liigelda. Ikkagi tekib meie tänavatel ja maanteedel palju õnnetusi, mis on otseselt põhjustatud liikluseeskirjade vastu eksimisest.

    Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

    Selle sama mõiste alla liigitatakse nii väikesed kõksud, mida juhtub tänavatel iga natukese aja tagant, kui ka suured kokkupõrked kiirteedel, millest võivad korraga osa võtta kümned sõidukid. Liiklusõnnetuseks ei loeta juhtumit, kus auto sõidab lihtsalt mingil põhjusel teelt välja ilma, et sellega kaasneks mingid vigastused inimestele või sõidukile. Liiklusõnnetuste tekke peamiseks põhjuseks on liikluseeskirjade rikkumine jalakäijate või sõidukijuhtide poolt, kuid õnnetusi võivad põhjustada ka sõiduki tehniline rike, ebasoodsad ilmastikutingimused, halb teede märgistus, vead ja rikked liikluse reguleerimisel (valgusfoorid, liiklusmärgid), jalakäijate halb nähtavus, tähelepanematus ja muud tegurid.

    Kõige tähtsam on osata ette näha liikluses varitsevaid ohte. Liiklusõnnetuste peapõhjus pole mitte niivõrd tehnoriketes ega kehvas liikluskorralduses, kuivõrd liiklejate ekslikes toimingutes. Sageli ei ole tegemist mingi konkreetse eksimusega, vaid kokkusattumisega, mis põhjustab raskeid tagajärgi. Paljuski on liiklusõnnetuste põhjused psühholoogilised. Miskipärast tahavad inimesed sageli riskida. Riskimine on sellise toimingu valimine, mis ebaõnnestumisel seab inimese senisest halvemasse olukorda:

  • Autojuhid valivad sellise sõidukiiruse, mis antud oludes ei ole sobiv.
  • Autojuhid sooritavad selliseid möödasõite, mis on ohtlikud.
  • Jalakäijad ületavad tänavaid kohtades, kus on halb nähtavus.
  • Jalakäijad ületavad sõiduteid liikuvate sõidukite vahelt või seisvate sõidukite varjust.
  • Eiratakse meelega liikluseeskirju.
  • Tänaval sõidetakse liikluseeskirju tundmata jalgrattaga.

    Seda loetelu võib jätkata päris pikalt, sest meie igapäevane elu näitab, et paljud inimesed ei olegi huvitatud sellest, et liigelda turvaliselt. Igasugune risk on täiesti põhjendamatu, kui teistest ohtlikum lahendus valitakse vaid selleks, et oma võimeid proovile panna. Paljud inimesed riskivad ainult sellepärast, et oma igapäevaellu põnevust tuua. Selline närvikõdi lisamine põhjustab varem või hiljem õnnetuse. Loomulikult ei ole igasugune riskeerimine tehtud ainult närvikõdi pärast. Sageli ei ole see üldse tahtlik, vaid on põhjustatud ohu alahindamisest. Ohtu alahinnatakse kahel põhjusel. Esimene on see, et ei teata ohu olemasolust. Teisel juhul võib inimene olla ohust teadlik, kuid lohakuse või oma võimete ülehindamise tõttu ei lase ta ennast sellest häirida. Määravaks võib saada ka see, et inimesed on ohust teadlikud, kuid alati arvatakse, et õnnetuse tõenäosus on küll olemas, kuid see ei juhtu minuga.

    Liikluses tähendab turvalisus inimese võimet mitte tekitada liiklemisel ohuolukordi, nende kujunemise korral aga (sõltumata sellest, kas ta põhjustab ohuolukorra ise või on selleks keegi teine) ohtudele edukalt vastu seista. Lühidalt aga - võimet hoiduda ja hoida õnnetuste eest. Tähtis on osata edukalt käituda ebatavalistes olukordades.

    < eelmine peatükkjärgmine lõik >