LIIKLUSOHUD
<- tagasiLiiklusõnnetused ja nende põhjused
Liikluseeskirjad
Liiklusõnnetuste tagajärjed
Tegutsemine liiklusõnnetuse korral
Õnnetused raudteel
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Liikluseeskirjad

    Kõigilt juhilube taotlevatelt inimestelt nõutakse liikluseeskirjade tundmist, aga selleks, et liigelda jalgsi, ei pea keegi eksamit tegema. Kuigi see oleks vajalik, ei ole see vist päriselt võimalik. Koolides ja lasteaedades küll õpetatakse, kuidas tänavatel hakkama saada, aga päris eraldi õppeainet koolis selleks ei ole. Tegelikult ei piisa ainult sellest, et autojuhid eeskirju tunnevad. Kui nemad sõidaksid õigesti, aga jalakäijad reegleid rikuvad, siis ei ole ikkagi võimalik õnnetusi ära hoida. Liikluseeskirjades on reeglid ka jalakäijatele ning tuleb meeles pidada, et need ei ole tehtud jalakäijate liiklemise piiramiseks, vaid selleks, et tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Jalgsi teel kõndides tuleb alati arvestada sellega, et sa võid kui tahes hästi järgida liikluseeskirju ja ometi ei ole sa kaitstud varitsevate ohtude eest. Kõige parem ja kogenum juht võib sõita liikluseeskirja järgi ning ikkagi võib juhtuda õnnetus.

    Vastavalt liikluseeskirjadele on jalakäijateks kõik isikud, kes kasutavad teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Samuti on jalakäijateks kõik, kes kasutavad liiklemiseks rula, rulluiske, rullsuuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. Kuna kõik jalakäijad on liiklejad, siis peavad nad liiklemisel rangelt järgima liikluseeskirju.

    Selleks, et jalakäija üleüldse saaks liigelda, on tarvis teada, kus võib kõndida ja kus mitte. Asulateedel peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Kui mõlemad kohad teel puuduvad, siis võib liikuda ka sõidutee ääre lähedal ilma sõidukeid takistamata. Õuealal on jalakäijal lubatud liikuda kogu tee ulatuses, kuid seejuures ei ole lubatud autojuhte põhjendamatult takistada. Samuti ei tohi autojuhid õuealal liikudes jalakäijaid ohustada ega takistada ning vajadusel on nad kohustatud sõiduki peatama. Õuealal ei tohi sõidukid liikuda kiiremini kui 20 km/h. Asulavälistel teedel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral. See on vajalik selleks, et jalakäija oleks alati näoga nende autode poole, mis samal teepoolel vastu sõidavad.

    Jalakäijate jaoks on liikluses kõige ohtlikum osa sõiduteede ületamine. Sõiduteed tuleb ületada võimalikult selles kohas, kus see on kõige ohutum. Kõige tähtsamaks on see, et tee oleks mõlemale poole piisavalt kaugele hästi nähtav. Kui spetsiaalne sõidutee ületamise koht on jalakäijale lähemal kui 100 m, siis peab teed ületama ainult selle kaudu Spetsiaalselt ülekäiguradadeks ettenähtud kohtadesse on asfaldile joonistatud vöötrajad e "sebrad", kus peaks tee ületamine olema kõige ohutum. Ka siis, kui ületad teed ülekäigurajal, tuleb enne teele astumist veenduda, et sõidukijuhid on sind märganud ja mõistavad sinu kavatsust. See tähendab, et ära astu tänavale enne, kui sõidukijuhid on vöötraja ees peatunud. Kui sa oled veendunud, et tee on sinu jaoks ohutu, siis ära enam aega viida ja püüa tee ületada võimalikult ristisuunas.



enne vöötrajale astumist veendu, et sõidukijuhid on peatunud
    Kui ülekäiguraja juures on valgusfoor, siis tuleb jälgida seda. Alati tuleb meeles pidada, et roheline tuli on lubav ning punane keelav märguanne. Kui fooris süttib kollane tuli, siis ei tohi sõidutee ületamist alustada. Need, kes on veel lõpetamas tee ületamist peavad seda jätkama. Kollane tuli on justkui väikese lisaaja andmine neile, kes parasjagu ületavad teed, kuid ei ole jõudnud seda veel lõpuni viia. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda.

sõidutee ületamisel ei tohi viivitada ning tahtlikult sõidukijuhte takistada

    Jalakäija ei tohi:

  • ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire;
  • ületada sõiduteed asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada;
  • minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit;
  • liikuda kiirteel;
  • takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur ning niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit;
  • takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur.

    Kõige enam sõidetakse jalakäijale otsa just pimedal ajal, sest jalakäijad on siis juhile halvasti nähtavad. Kõige kindlamaks viisiks end nähtavaks teha, on helkuri kasutamine ja heledate riiete kandmine. Helkuri või mingi valgusallika (näiteks taskulambi) kasutamine on jalakäijale kohustuslik halva nähtavuse korral või pimedal ajal kõnniteeta või valgustamata teel kõndides. Kõige paremini on helkur autojuhile nähtav, kui see on kinnitatud jalakäija parempoolsele küljele (näiteks varruka külge). Tihti on maanteel käies raske uskuda, et autojuht sind ei näe, kuigi sina teda näed väga hästi, aga nii see on. Pimedal ajal sõites näeb autojuht ainult seda, mis jääb tema auto esitulede valgusvihtidesse, kui aga samal ajal sõidab vastu teine sõiduk, siis selle esitulede valgus pimestab teatud määral juhti ning sel hetkel ei pruugi üldse midagi näha. Seetõttu tuleb alati pimedal ajal käituda arvestusega, et autojuhid sind ei märka ja sa pead ise jälgima, et kui mõni sõiduk liiga tee ääres sõidab, siis sa eest ära astud.

  • Ühissõiduki ootamisel ei tohi jalakäija seista sõiduteel!
  • Sõiduteele tohib astuda alles pärast ühissõiduki peatumist!
  • Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt!
  • Sõidukis, milles on turvavööd, peab sõitja olema nõuetekohaselt kinnitatud!

kasuta autos alati turvavööd
  • Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb omaette istuva lapse sõidutamiseks turvatooli või muud nõuetekohast turvavarustust!
  • Sõiduki ust ei tohi avada enne peatumist!

    Jalgrattaga sõiduteel sõites peab olema vähemalt 10 aastat vana ning kuni 16 aastaseks saamiseni võib sõita ainult spetsiaalse tunnistusega. Mopeediga sõitmiseks peab olema vähemalt 14 aastat vana ning samuti peab kuni 16-nda sünnipäevani kasutama spetsiaalset tunnistust. Õuealal jalgrattaga sõitmisel vanuse alampiiri ei ole. Mopeediga sõites peab alati kasutama kaitsekiivrit. Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, kui seda ei ole, siis sõidutee äärmisel parempoolsel rajal (sarnaselt autodele).


jalgrattaga tuleb sõita jalgrattateel või sõidutee paremal poolel
    Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see ei ohusta jalakäijaid. Kui sõidutee on tarvis ületada üle jalakäijate vöötraja, siis peab jalgratta sadulast maha tulema ning tee ületamisel ratast kõrval lükkama.

jalgrattaga vöötraja ületamine on lubatud ainult ratast käekõrval lükates

    Jalgrattur ega mopeedijuht ei tohi:

  • sõita kõnniteel (piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta);
  • sõita juhtrauast käega kinni hoidmata (mopeedijuht peab juhtrauda hoidma mõlema käega, välja arvatud käega hoiatusmärguande andmise ajal);
  • lasta ennast vedada teise sõidukiga;
  • vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
  • pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud;
  • sõidutada sõitjat, kes ei ole kindlalt istmel.

    < eelmine lõikjärgmine lõik >