LIIKLUSOHUD
<- tagasiLiiklusõnnetused ja nende põhjused
Liikluseeskirjad
Liiklusõnnetuste tagajärjed
Tegutsemine liiklusõnnetuse korral
Õnnetused raudteel
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Tegutsemine liiklusõnnetuse korral

    Inimene, kes satub pealt nägema liiklusõnnetust, on tahtmatult saanud enda peale suure vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid, kuid kõigil on selleks erinev valmisolek. Ei ole eriti palju neid, kes oskavad anda vajalikku esmaabi, kuid kõik saavad mingilgi määral hakkama abi kutsumisega. Tihti liiguvad inimesed sellistes olukordades õnnetuspaigast mööda nagu poleks midagi märganud, samuti nagu tänaval lamavast inimesest, kus õigustatakse ennast, et niikuinii on purjus ja vedeleb niisama. See on tegelikult väga vale suhtumine. Kas inimesed, kes nii käituvad, on kunagi mõelnud sellele, et ka nad ise võivad mingil põhjusel kunagi tänaval suremas olla? Tõenäoliselt nii ei mõelda ja käitutakse ainult hetke hirmust. Kas vaevama jääv süütunne on parem kui teadmine, et sa said kellelegi head teha?

    Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada.


proovi kannatanuga kontakti saada tema kõnetamisega
    Sellega on võimalik selgeks teha, kas keegi on saanud kannatada ja kas osalised on teadvusel. Kui autosolijad on suhtlemisvõimelised, siis on mõttekas neilt küsida, kas kõik on terved ja kas on vaja kutsuda kiirabi. Kui kellelgi midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute enda otsustada, kas nad soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte. Kui aga sulle tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata politsei välja kutsuma. Kui selgub aga, et keegi on saanud kannatada, siis tuleb õnnetusest koheselt teatada häirekeskusesse.

    Häirekeskus peab teatajalt küsima ja selgitama järgmisi küsimusi:

  • Mis juhtus? Olukorra selgitus. (Kuidas see avarii toimus? Mitu sõidukit sellest osa võtsid?).
  • Kus õnnetus juhtus? Õnnetuse võimalikult täpne asukoht. Kuna liiklusõnnetused saavad üldiselt juhtuda ainult teedel, siis on alati võimalik õige asukoht kuidagi häirekeskusele selgeks teha. Kui sa ei tea täpselt, kus sa parasjagu asud, siis on võimalik selgitada, kust kuhu sa ise parasjagu liigud. Ka selle järgi on häirekeskusel võimalik kaardi abil selgeks teha, kus sa oled. Samuti, kui sa teatad õnnetusest mobiiltelefoni teel, siis järjest enam on levimas mobiiltelefonide asukoha määramise süsteemid.
  • Sinu nimi, kontakttelefon ja seotus selle õnnetusega (Kas sa oled ise osaleja selles õnnetuses, kas nägid õnnetust pealt kõrvalolijana, kas sattusid õnnetuspaika peale õnnetuse toimumist möödaminejana?).
  • Kas sõidukis on kannatanuid, kui palju?
  • Millised on nende vigastused? See on väga tähtis, kuid seda on tavainimesel vägagi raske selgitada. Peamiselt saab iga inimene öelda, kas kannatanud on teadvusel, st kas nad on kontaktivõimelised; kas nad on verised; kas nad hingavad; kas neil on pulss.
  • Kas sõiduk(id) on süttinud või kas on selleks nähtav oht? (nähtava ohu all mõeldakse kütusepaagi leket ning bensiini või diisli lõhna).
  • Millises asendis on sõiduk(id)? Kas ratastel, külili, katuse peal vm?
  • Kas kannatanud on autos või väljas?
  • Kas liiklus on takistatud? Kui avarii teinud sõidukid on tee peal, siis on tavaliselt ka liiklus takistatud, kui aga kraavis või teelt väljas, siis ei takista nad tavaliselt liiklust.
  • Kas tegemist võib olla ohtliku aine veokiga? Kui õnnetusest võttis osa mingi veok, siis kas selle peal on oranzhid ohumärgised? Kas on näha lekkimist?

ohtlikke aineid transportiv veok, millel on ohumärgised
    See nimekiri on lausa hirmuäratavalt pikk, kuid ei ole tarvis sugugi karta, et midagi ununeb või jääb ütlemata. Kõiki neid küsimusi ei küsita kindlasti, sest enamik vajalikust infost saadakse helistaja jutust ilma seda spetsiaalselt küsimata. Häirekeskusel on aega 1 minut, et saada kätte see kõige olulisem teave, mille järgi on võimalik abi välja saata ja seejärel saab olukorda täpsustada. Seetõttu ei ole karta, et kõike seda tuleks kiiruga ette hakata vuristama. Esmalt on kõige tähtsamateks küsimusteks "mis juhtus?", "kus õnnetus juhtus?", "kas on kannatanuid?". Selle põhjal saab abi välja saata ning seni, kuni meeskonnad sündmuskohale sõidavad, küsitakse vajadusel lisainformatsiooni ning antakse vajadusel soovitusi tegutsemiseks. Oluline on teada saada, kui palju oli autos õnnetuse toimumise hetkel inimesi. Politsei tarvis on eriti oluline ka see, kes oli roolis.

    ÜTLE VÕIMALIKULT RAHULIKULT, MIS ON JUHTUNUD JA MIDA SA NÄED NING VASTA ESITATUD KÜSIMUSTELE!

    Kui autos on kannatanud, siis tuleks enne nendele abi osutama asumist likvideerida selline lisaoht nagu võimalus tulekahju tekkeks. Selleks, et vältida avarii teinud auto süttimist, tuleb eemaldada auto akult miinusjuhe.


avarii korral eemalda võimalusel akult miinusjuhe
    Seda ei tohi sündmuskohal pidada kõige olulisemaks, kuid võimalusel tuleb seda teha. Sageli on see raskendatud juba seetõttu, et auto esiosa on lömmis. Proovi ära hoida igasugust sädeme tekkimise võimalust. Juhul, kui auto on süttinud, kasuta tema kustutamiseks tulekustutit. See peab peal olema kõigil sõidukitel. Tänapäeval on autodes peamiselt 2 kg pulberkustutid.

igas autos peab olema 2 kg tulekustuti

süttimise või süttimisohu korral võta kohe tulekustuti
    Transpordivahendite tulekahju saab harilikult alguse kapoti alt juhtmestikust. Kõige efektiivsem ongi kustutamisel suunata juga sinna ning seejärel sulgeda kapott, et põlemine uuesti hoogu ei võiks saada.

harilikult saab tuli alguse mootoriruumist
    Kui sa ise oled sündmuskohal ilma autota (üksi) ja kustutit ei ole kuskilt võtta, siis asu koheselt kannatanutega tegelema.

    Õnnetuspaigas ei ole sageli võimalik kuigi palju ära teha, seepärast on äärmiselt tähtis, et see vähene, mida kohapeal suudetakse ette võtta, oleks tehtud õigesti. Kui autos on kannatanuid, siis on esmalt vajalik kiiresti selgitada välja nende seisund. Kui hakata kannatanuid autost välja aitama enne vajalike uuringute ja esmaabi läbiviimist, võib vigastusi juurde tekitada või eluohtlike vigastuste korral põhjustada ka surma. Ainsaks erandiks on olukord, kus auto on süttinud. Sellisel juhul ei ole kannatanu seisundi hindamine oluline. Kui on võimalik kannatanu sõidukist välja aitamine ilma enda elu ohtu seadmata, siis tuleb seda teha viivitamatult.

    Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt tuleb kontrollida tema teadvust, hingamist ja südame tegevust, seejärel verejooksude ja šokitunnuste esinemist. Liiklusõnnetuste korral on väga suur oht lülisamba (selgroo) vigastuste tekkeks. Kui selleks on kahtlust, siis ei tohi kannatanut liigutada. Kui sõitjad ei ole kandnud turvavööd, siis on väga suur oht hulgivigastustele, kus kannatanu on saanud korraga kaks või enam vigastust (rindkere-, pea-, lülisamba kaelaosa-, reieluudevigastused). Mootorrattaõnnetuste korral on tüüpilised vigastused ajutrauma, koljumurd ja sääreluude murrud. Jalgratturite vigastused on mootorratturite omadega sama liiki, kuid kergemad. Kuni kiirabi saabumiseni on tähtis kannatanu elutähtsate funktsioonide säilitamine ja kannatanule lisavigastuste tekitamise vältimine. Kannatanu autost väljatõstmine on üldjuhul professionaalne töö, mida peab tegema mitu inimest korraga. Kui kannatanu sõidukist välja tõstmiseks puudub otsene vajadus (auto põleb, auto on vees jne), siis on parem oodata, kuni saabuvad päästeteenistus ja kiirabi. Kui kahtlustad kannatanul lülisamba vigastust, siis proovi esmalt fikseerida tema kael. Kaela fikseerimine tähendab selle hoidmist kindlas asendis. Selleks on kõige parem paigaldada kaelale spetsiaalne kaelalahas, kuid abiks on ka käepärastest vahenditest tehtud toed. Selle tegevusega väldime seljaaju vigastamist.


kannatanu pea hoidmisega toetad tema vigastatud kaela ning hoiad hingamisteed vabad
    Kaelalahast võib paigaldada ainult see inimene, kes seda oskab. Kui see oskus puudub, siis võib kannatanu pead lihtsalt abi saabumiseni kinni hoida, et see haiget ei teeks. Alles peale kaelalahase panekut võib kannatanut liigutada. Püüa meeles pidada, et kui kannatanut on tingimata tarvis õnnetuskohalt eemale saada, siis teda ei tassita, vaid lohistatakse ettevaatlikult, et teda võimalikult vähe liigutada ja koormata.

    Juhul, kui auto on katuse peal ja sees on inimene, kes on turvavööga kinnitatud ja ripub pea alaspidi või muus asendis, siis tuleb seda situatsiooni pidada väga ohtlikuks olukorraks. Inimese keha raskus on piisavalt suur selleks, et pea peale kukkudes endale suurt viga teha (seda enam, kui inimene juba on vigastatud). Et sellist olukorda vältida, tuleb esmalt liigutada kannatanut selliselt, et tema jalad puutuksid vastu põrandat (milleks antud juhul on auto lagi). Samuti on hea, kui ta ennast kätega toetab ja ka abistaja teda toetaks. Alles seejärel, kui kannatanu on fikseeritud sellisesse asendisse, kus ta toetub kindlalt maha, võib avada turvavöö kinnituse.

    Peamised asjad, mida tuleb abi ootamise ajal teha, on järgmised:

  • Võimalusel võtta endale tulekustuti käeulatusse, sest on auto süttimise oht.
  • Kui auto on süttinud, siis tuleb püüda enda elu ohtu seadmata kannatanu sealt kätte saada.
  • Kontrollida avariis osalenud inimeste seisundit. Kõnetada neid - kas reageerivad. Kontrollida hingamist ja pulssi. Vaadata väliseid vigastusi. Küsida, kust on valus.
  • Kui on olemas kaelalahas ja oskus seda peale panna, siis kasutada seda.
  • Pidevalt vestelda kannatanu(te)ga ja sellega kontrollida nende teadvust.
  • Peatada verejookse.
  • Vajadusel teha elustamist.

    Kui sündmuskohale saabuvad operatiivteenistused, siis algab seal suhteliselt kindlatele reeglitele üles ehitatud tegutsemine. Politsei sulgeb vajadusel liikluse, piirab sündmuskoha ja asub teostama esialgseid uuringuid õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks. Päästeteenistus kõrvaldab tuleohu ning asub kannatanuid sõidukist välja abistama. Kiirabi hakkab osutama esmaabi ning transpordib kannatanud haiglasse. Kõigi nende toimingute peaeesmärgiks on inimelu päästmine. Kogu tegutsemine peab olema suunitletud sellele, et kannatanu saaks võimalikult kiiresti meditsiinilist abi, ilma et sellega kaasneks uusi vigastusi. Üldjuhul on esmaabi andmine võimalik ka siis, kui kannatanu on autos kinni, mistõttu on kannatanu ülikiire väljasaamine on hädavajalik vaid siis, kui auto põleb. Kindlasti otsitakse läbi ka sündmuspaiga lähiümbrus, sest šokis inimesed võivad olla põgenenud metsa ning samuti võib mõni vigastatu olla üritanud minna abi järele. Sina pead sellisel juhul asuma eralduslindist väljapoole, kuid kui sul on sellist informatsiooni, mida operatiivtöötajad peavad teadma, siis räägi see edasi (kui sa nägid kuidas õnnetus juhtus; kui sa nägid, kes oli roolis; kui sa nägid kedagi sündmuskohalt lahkumas jne).


bussi kustutamine

    ÄRA KUNAGI SEGA TEGUTSEVAID OPERATIIVTÖÖTAJAID, KUID ANNA NEILE VAJALIKKU INFOT!


sõidukite põleng saab harilikult alguse mootoriruumist

sõiduauto kustutamine päästjate poolt