LIIKLUSOHUD
<- tagasiLiiklusõnnetused ja nende põhjused
Liikluseeskirjad
Liiklusõnnetuste tagajärjed
Tegutsemine liiklusõnnetuse korral
Õnnetused raudteel
    Raudteeõnnetuseks nimetatakse juhtumit, kus vähemalt ühe rongi raudteel liikumise või raudteelt väljasõidu tagajärjel saab inimene surma või vigastada või tekib varaline kahju. Lisaks nendele avariiolukordadele ja õnnetustele, tuleb raudteega siduda ka selle vahetus läheduses aset leidnud avariiolukorrad ja õnnetused, milleks võivad olla tulekahju, plahvatus, avariid raudteeülesõidukohtadel, takistused raudteel jne.

    Raudteeületuskoht on tee ja raudtee samatasandiline (mitte üle silla) ristumise ala. Kui toimub liiklusõnnetus raudteeületuskohas ja vähemalt üks avariis osaline kuulub raudtee veeremi koosseisu, siis on tegemist raudteeõnnetusega. Kui aga antud kohas toimub avarii, millest raudteeveerem osa ei võta, siis on tegemist liiklusõnnetusega.

raudteeülesõidukoht
    Mille poolest erineb raudteeliiklus maanteeliiklusest?
  • Rongid liiguvad kindlate graafikute alusel ja kindlaid marsruute mööda.
  • Raudteel liiguvad korraga väga suured kaubakoormad.
  • Reisirongides olev inimeste arv on väga suur.
  • Rongi mass on nii suur, et kokkupõrkel või teelt välja sõites on purustused väga ulatuslikud.
  • Raudteel veetavad ohtlike ainete kogused on väga suured.
  • Raudteele ligipäästetavus pääste- või kiirabiautodega on keeruline.
  • Rongide pidurdusteekond on väga pikk ja kui õnnetus on ette näha, siis ei ole sageli enam midagi teha.

    Kui näiteks maanteetranspordi peamiseks probleemiks on see, et ohtlike ainete vedude puhul ei ole reguleeritud veo marsruudid, siis raudteel saavad rongid liikuda ainult kindlaid teid pidi ja see on ohutuse seisukohalt suureks eeliseks autovedude ees. Raudteeõnnetused saavad toimuda ainult seal, kus on raudteed. Neid on igal pool oluliselt vähem, kui maanteid. Raudtee puhul võib ohtlikeks kohtadeks pidada ristumist maanteedega; piirkondi, kus raudtee seisukord on halb; kus liikluskorralduse töökindlus on halval tasemel. Kuigi raudteeõnnetuste toimumise tõenäosus on suhteliselt väike, on seoses suure kaubakoguse ja rahvahulgaga ning rongide suure massiga, õnnetuse võimalik tagajärg väga raske.


sageli toimuvad raudteeavariid just rongi kokkupõrkel teiste sõidukitega

    Raudteel võivad õnnetused toimuda nii reisi- kui ka kaubarongidega:

  • rongide kokkupõrked
  • ohtlike ainete leke ja maha voolamine
  • tulekahju
  • plahvatus
  • rööbastelt maha jooksmine
  • otsasõit autodele ja inimestele
    Kui keegi juhtub pealt nägema avariid kaubarongiga, mille tagajärjel on vagunist midagi lekkimas, siis on oluline saada teada milliste ainetega on tegemist ja samuti tuleb inimest hoiatada selle eest, et antud aine võib olla mürgine või tuleohtlik ja seetõttu on selles piirkonnas viibimine eluohtlik. Kuidas saada informatsiooni selle kohta, millist ohtlikku ainet rong veab? Selleks tuleb osata lugeda märgistusi, mis peavad olema peale kantud kõigile ohtlikke aineid vedavatele transpordivahenditele. Ohtlike ainete ohumärgised on raudteel põhimõtteliselt sarnased maanteevedudega.

    Raudteeõnnetused on oma iseloomult oluliselt raskemate tagajärgedega, kui näiteks maanteedel toimuvad õnnetused. Seetõttu ei ole selle läbi elanud inimesed tavaliselt ise enam võimelised päästetöödel tegutsema. Millised on siiski need olulisemad toimingud, mida saab ohuolukorras või õnnetuse korral teha?

  • Õnnetusest tuleb koheselt teavitada häirekeskust ning võimalusel ka rongijuhti (kui ta ise ei tea).
  • Kui liikuvas rongis on tulekahju, siis tuleb koheselt tõmmata rongi avariipidurit, mis on olemas vagunites. Seejärel rong peatub ning uksed avanevad.
  • Kui tegemist on väiksema põlenguga, siis tuleb selle kustutamiseks kasutada vagunites olevaid tulekustuteid.
  • Kui rong peatub, siis tuleb rongist väljuda ning püsida kogu rongis viibiva seltskonnaga võimalikult koos. Kui see ei ole võimalik, siis olla siiski koos mingi võimalikult suure rahvahulgaga.
  • Kui keegi on saanud õnnetuses vigastada, siis tuleb vastavalt oskustele ja võimalustele osutada esmaabi.
  • Väga tähelepanelikult tuleb jälgida, kuhu keegi rongist väljudes liigub, sest šoki seisundis võivad inimesed põgeneda metsa ja hiljem seal kadunuks jääda.
  • Kui rong on sõitnud rööbastelt välja või kokku mõne teise rongiga, siis tuleb võimalusel (vastavalt tervislikule seisundile) rongist väljuda ja jääda appitulijatele märgatavasse kohta.

    Häirekeskusesse helistamisel on keeruline seletada õnnetuse toimumise asukohta. Kui tegemist on rongiga, mis peatub igas jaamas ja peatuspunktis, siis on kõige lihtsamaks mooduseks öelda, milliste peatuste vahel rong asub ja selle info põhjal on võimalik juba abi välja saata. Kui tegemist on rongiga, mis ei peatu eriti tihti, siis peab samuti teadma, milline oli viimase peatuse nimi ja kui kaugel sellest ollakse. Muidugi on hea kui osatakse ka öelda, millistest kohtadest on juba mööda sõidetud, aga seda ei pruugi alati jälgidagi. Raudteel on veel üks võimalus. Samuti nagu maanteedel asuvad kilomeetripostid, on need ka raudteel. Erinevuseks on ehk see, et maanteekilomeetreid hakatakse iga tee algusest uuesti otsast pihta lugema, kuid raudteekilomeetrid algavad ühest kindlast kohast ja kus tee hargneb, seal jätkatakse numbrist, kus eelmine pooleli jäi. Sellega seoses ei ole Eestis kahte ühe numbriga raudteekilomeetriposti. Lisaks sellele asuvad veel iga saja meetri järel väiksemad postid, mida nimetatakse pikettideks. Kui edastada õnnetuse korral häirekeskusele need numbrid, mis on vajalikule kohale kõige lähemal, siis on võimalik saata sinna ka abi.

    Kuidas jalakäijana vältida raudteeõnnetusi?

  • Väga ettevaatlik tuleb olla raudteeületuskohtades. Kui ületuskohale läheneb rong, siis on keelatud raudteed ületada. Igasugune viimasel hetkel üle tee jooksmine on eluohtlik ja seda enam raudteel, sest raudtee ei ole tasane, vaid seal on rööpad ja liiprid, mille taha võib komistada. Alati tuleb enne raudtee ületamist veenduda, et see on ohutu. Kui ületuskohas töötab helisignaal, vilguvad punased tuled või on tõkkepuu alla lastud, siis annab see märku rongi lähenemisest. Kui sa näed raudteed mõlemale poole piisavalt kaugele ja see on vaba ning sul ei tule ületada paljusid rööpapaare, siis võib raudteed jalgsi ületada, kuid alati veendu, et rongi ei lähene. Kui sa ületad raudteed jalgrattaga, siis tule alati rattalt maha ja lükka seda kõrval. Rulluiskudega raudteed ületades pead alati olema veelgi ettevaatlikum.
  • Kui sa ületad raudteed väljaspool spetsiaalset ülekäigukohta, siis jälgi, et sa ei astuks kunagi rööbaste pöörangukohtadele. Need on kohad, kus on võimalik rööpaid liigutada, et saaks ronge suunata erinevatele radadele. Kuna rööbaste nihutamine toimub automaatikaga ning keegi seda pealt ei vaata, siis on oht sinna vahele kinni jääda.

raudteerööbaste pöörangukoht
  • Raudteed ületades ole alati ettevaatlik rööbaste ja liiprite peal ning vahel käimisega, sest kui ei ole piisavalt ettevaatlik, siis on oht endal jalg välja väänata.
  • Väga ohtlikud on rongid, mis seisavad jalakäijate ülekäigurajal. Täiesti lubamatu on nende rongide alt läbi või neist üle ronimine. Teatud mõttes ohutum on rongist üle ronida, sest rongi all olles, ei pruugi selle liikuma hakkamisel enam välja jõuda. Ohtlikuks võivad osutuda ka mitmed voolikud ja teravad nurgad rongi all, mille külge on suur oht kinni jääda. Kui rong hakkab liikuma sellest üle ronimisel, siis on tähtis paigaltvõtu ajal kõvasti kinni hoida ja seejärel liikumise pealt võimalikult kiiresti maha hüpata. Kiiresti seetõttu, et rong võtab kiirust üles suhteliselt ruttu ja mida aeglasemalt ta liigub, seda ohutum on maha hüppamine. Kõige kindlam viis selliseid olukordi vältida, on nende ennetamine. Alati tuleb raudteejaama jõuda natuke varem, et oleks vajadusel võimalik ka ümber kõndida.
  • Rongis sõites peab õnnetuste vältimiseks hoiduma rongi aknast pea või käe välja pistmisest. Kuigi rongiliikluse korraldamisel on järgitud mitmeid erinevaid nõudeid, võib siiski juhtuda, et mõni raudteeäärne post võib olla sõitvale rongile liiga lähedal.

    Kuna enamusel meist tuleb vähemalt aeg-ajalt sõita ka autodes, siis peab teadma ohte, mis varitsevad raudteeülesõidukohtades ning tegutsemist õnnetuse korral. Raudteeülesõidukoha ületamisel tuleb olla eriti ettevaatlik ka siis, kui neil on valve või nad on varustatud hoiatusseadmetega. Kunagi ei saa olla 100% kindel, et sel hetkel, kui sa lähened ülesõidukohale, on seadmed parajasti töökorras või korrapidaja kohal.

    Raudteed on keelatud ületada, kui:

  • Töötab ülesõidukoha helisignaal;
  • Ülesõidukohal vilguvad punased tuled;
  • Tõkkepuud on all või laskumas;
  • Seda keelab ülesõidu korrapidaja;
  • Ülesõidukohale läheneb raudteesõiduk;
  • Juht oleks sunnitud peatama auto ülesõidukohal.

    Kui mingil põhjusel juhtub just raudteed ületades selline äpardus, et auto mootor sureb välja ja ei õnnestu seda enam käivitada, siis tuleb autos viibivatel inimestel käituda alljärgnevalt:

    Hädapeatuse korral ülesõidukohal:

  • Kõik sõitjad peavad autost väljuma.
  • Tuleb teha kõik võimalik ülesõidukoha vabastamiseks (kui auto ei käivitu, siis tuleb üritada see sealt ära lükata).
  • Kui ülesõidukohta ei ole võimalik takistusest vabastada, siis peab juht jääma selle juurde ning teised lahkuma ohutusse kaugusesse, sest kui toimub kokkupõrge, siis võib auto plahvatada.
  • Raudteesõiduki ilmumisel peab autojuht või keegi teine liikuma sellele kiiresti vastu, andes peatumismärku – tehes ringikujulisi liigutusi. Pimedal ajal tuleb käes hoida süüdatud valgusallikat. Märguandja peab jälgima enda ohutust ja raudteelt õigel ajal kõrvale astuma. Alati peab arvestama kukkumise ohtu, mistõttu peab kogu tegevus olema ettevaatlik.

auto raudteeülesõidukohal