LOODUSÕNNETUSED
<- tagasiMis on loodusõnnetus?
Loodusõnnetused Eestis
Erakorraliste loodusnähtustega kaasnevad ohud
    < eelmine lõikjärgmine peatükk >

    Erakorraliste loodusnähtustega kaasnevad ohud

    Õnneks toimub Eesti tingimustes suhteliselt harva selliseid sündmusi, kus loodus on katastroofiliselt hakanud mõjutama meie igapäevaelu. Eestit ohustavad rohkem sellised ohtlikud meteoroloogilised nähted, mis soodustavad teiste õnnetuste teket:

  • Kuivus, põuaperiood - Soodustab looduslike tuleohtlike pindade (metsad, rabad, lagendikud) kuivamist. Tekib kõrge tuleohuga periood. Kuivadel kevadetel suureneb kulupõletamise intensiivsus, mis tekitab suure ohu metsatulekahjude tekkeks. Samaaegselt tuleohu tõusuga, toimub looduslike veevarude vähenemine antud piirkonnas. Sageli kuivavad väiksemad veekogud kokku ja suuremates langeb tase sellisele määrale, et tulekahju korral tekib kustutusvee saamisel probleeme. Samuti tekitab kuiv periood koos kõrge õhutemperatuuriga inimestel terviseprobleeme, põhjustades kuumarabandust, päikesepistet jne. Sellisel perioodil tuleb väga hoolikalt jälgida tuleohutusnõudeid metsades, sest metsad on väga süttimisohtlikud. Selleks, et tervis vastu peaks on vajalik palju juua, joogiks kõige sobivam on puhas vesi.
  • Kõrge õhutemperatuur - Sarnaselt põuale intensiivistab niiskuse vähenemist ja põhjustab sellega soodsad tingimused tulekahju tekkeks. Tekitab inimestel tervisehäireid. Soovitav tarbida pidevalt vett. Keemiaõnnetuste korral ainete intensiivsem aurustumine õhku, kuna kõrgema temperatuuri korral on iga aine lähemal oma keemistemperatuurile. Kui tegemist on väiksemahulise kütuselekkega, siis aurustub see enne, kui jõutakse sellele reageerida ja probleemi ei ole, kuid kui tegemist on mõne ohtlikuma mürkainega, siis levib see väga kiiresti, raskendades päästetööde korraldamist. Kuumade ilmadega on soovitav otsida endale varjulisem koht ja varustada end piisavalt veega. Vältida tuleb kuumakahjustusi.
  • Madal õhutemperatuur - Külmade ilmade saabumisel alustatakse talvist kütteperioodi. Kuna elanikkonna tuleohutusalased teadmised on nõrgad, siis ei ole kütteseadmed sageli selleks ohutud. Seoses kütmisperioodi algusega suureneb igal aastal sügisel oluliselt tulekahjude arv ahiküttega elamutes. Tulekahjude peamised põhjused on katkised ahjud, katkised ja puhastamata korstnad jne. Majadel, mis on varustatud keskküttega on oht, et torustikes liikuv vesi jäätub, mis võib viia torude lõhkemiseni. Suurematel külmaperioodidel hakatakse suurema intensiivsusega kasutama ka elektrilisi kütteseadmeid, mis tihti ei ole elektrisüsteemi ebasobivuse või rikete tõttu kasutatav ja põhjustab voolukatkestusi ja ka tulekahjusid hoonetes. Madala temperatuuriga õue jäänud inimestel on oht surnuks külmuda või saada raskeid külmakahjustusi mõnele kehaosale. Suurimaks riskirühmaks on alkoholi- või narkootilises joobes olevad inimesed Selleks, et vältida ootamatuid ebameeldivusi külmal talvel, tuleb selleks ette valmistuda ja kontrollida kütteseadmete korrasolekut ning tõeliselt külmade ilmade korral püsida kodus.
  • Rahe - Lisaks tavalistele sademetele, vihmale ja lumele, võib taevast alla sadada ka rahet. Kui tavaliselt on rahetera läbimõõt paar millimeetrit, siis mõningatel erakorralistel juhtudel sajab ka kanamuna suurusi ja veelgi suuremaid raheteri. Sellise ilmaga väljas olles tuleb võimalikult kiiresti leida mõni varjualune. Suureteraline rahehoog võib põhjustada sellise kahju, et ka majade katustel on augud sees. Samuti lööb selline rahe mõlki autod. Kõige suurem kahju on aga inimesele. Sellise ilmaga lageda taeva all viibimine on kui kivisaju alla jäämine.
  • Tormid ja rajud (tuulekiirus 25 - 30 m/s) - Tugev tuul võib tekitada kahjustusi loodusele ja hoonetele. Selle tagajärjeks võib olla metsa langemine, side- ja energiasüsteemide häired, trammide ja trollide kontaktliinide purunemine, hoonete katuste ja akende purunemine. Kuna üldiselt on hoonete konstruktsioonid piisavalt tugevad, siis on tormiste ilmade korral kõige kindlam varjuda hoonetesse. Igasugune väljas käimine on ohtlik seoses mitmesuguste tormi käes lendavate esemetega. Transpordivahenditega liikumisel on oht sattuda tormis murduvate puude või elektri- ja sideliinide mastide alla. Kui samaaegselt toimub tulekahju, siis on tule levik väga kiire. Katastroofiliselt võib see mõjutada metsatulekahjude levikut, samuti võib hoone tulekahju korral tuli levida kiiresti teistele hoonetele.
  • Tugevad lumesajud (lumekihi paksus üle 30 cm ööpäevas) - Võivad põhjustada suurte piirkondade lumme mattumise, tekitades mitmeid laiaulatuslikke elutegevuse häireid. Suurte lumesadude tagajärjel katkeb igasugune transport. Erinevad taliteenistused ei ole võimelised tegema lumetõrjet väga suures ulatuses, mistõttu jõutakse äärmuslike ilmastikutingimuste korral vaevu lumevabadena hoida vabariigi peamagistraalid. Sellistes oludes katkeb ka raudtee- ning lennuliiklus. Seoses häiretega transpordis, võivad ohtu sattuda ka inimesed, kes on olnud kuhugi teel ja jäävad oma sõidukiga lumevangi. Sageli ei ole sellistes situatsioonides võimalik ka abi kutsuda, sest igasugune liikumine on takistatud. Selliste olukordade korral on kõige õigem mitte võtta ette mingit teekonda, vaid jääda püsima kuskil asustatud piirkonnas. Parimaks kaitseks on viibida kodus. Kui tegemist ei ole olukorraga, kus maanteed oleksid läbipääsmatud, siis on sellegipoolest sajust tingitud halva nähtavuse tõttu suur oht sattuda liiklusõnnetusse.
  • Udu - Põhjustab halba nähtavust, millega kaasneb kõrgenenud risk liiklusõnnetuste tekkeks. Alati tuleb udus liikudes olla tunduvalt tähelepanelikum teiste liiklejate suhtes. Autojuhtidel on jalakäijate nägemine tunduvalt raskem ning seetõttu ei tohi mingil juhul ette võtta riskantseid samme. Kindlasti tuleb kasutada helkurit ning olla ise autode suhtes tähelepanelikum. Uduga maastlikul, eriti soisel alal liikudes võib väga kergesti ära eksida. Soos just seetõttu, et seal tekib udu väga kergesti ning kuna on puudu kõrge taimestik, siis on väga raske orienteeruda. Metsas üldiselt udu ei teki, kui uduse ilmaga on ka metsa eksimine lihtsam, sest äärepoolsematel ja lagedamatel aladel on udu rohkem, mistõttu ei ole aru saada, kus mets lõppeb. Uduse ilmaga tuleb vältida minekut sellistesse kohtadesse, mis on võõrad ning kus on eksimise oht.
  • Äike - Peamiselt põhjustab ohtu tulekahjude tekkeks ning elektri- ja kommunikatsioonivahendite rikkeks. Selleks, et vältida elektrilööki, tuleb jälgida, et ei viibiks äikese ajal kõrgete puude läheduses, samuti igasuguste elektri- ja sidemastide läheduses. Ohtlikuks võib osutuda ka ahjus või pliidi all tule tegemine, sest tõusev soe suitsusammas on samuti üheks äikest maandavaks teguriks. Äikese korral on soovitav tõmmata elektrivõrgust välja igasugused seadmed, sest kui äike lööb elektrijuhtmestikku, siis need seadmed vastasel korral hävinevad ning võivad põhjustada tulekahju. Äikese korral ei piisa elektriseadmete kaitseks kilbist kaitsmete väljalülitamisest, sest äikesega kaasnev vool on nii suur, et see lööb lülituskohast üle. Seetõttu on kõige kindlam tõmmata seadmete juhtmed pistikupesadest välja.
  • Üleujutused - Igasuguste tormide, rajude ja rikkalike sademete tagajärjel võib tõusta merepind, seades ohtu mereäärsed asustatud kohad ka Eestis. Suured sademed ja kevadised sulaperioodid võivad põhjustada ka siseveekogudel sellist tõusu, mis mõjutab oluliselt inimtegevust. Eesti tingimustes ei ole suurte üleujutuste tõenäosus eriti suur, kuid veekogude vahetus läheduses asuvad hooned on siiski pidevalt ohustatud, sest maailma praktika on näidanud, et loodus ei halasta ning põhjustab raskeid tagajärgi kõikjal. Suured veetulvad võivad põhjustada tammide ära uhtumise. Kui on olemas reaalne põhjus elutegevust mõjutavaks veetaseme tõusuks, siis tasub otsida varjupaika maapinnast kõrgematelt kohtadelt, milleks sobivad mitmekorruselised majad, geograafiliselt kõrgemad kohad. Kuna suuri üleujutusi lähiajal siiski karta ei ole, siis piisab sellest teadmisest, et keegi häda korral keldrisse ei varjuks. Loodusõnnetuste eripäraks teiste õnnetustega võrreldes on see, et need on inimesest peaaegu täiesti sõltumatud, mistõttu ei saa anda mingeid soovitusi, kuidas õnnetusi vältida. Selle võrra olulisemad on soovitused tegutsemiseks hädaolukorras. Nagu eelpool selgus saab inimene loodusõnnetuse korral ise väga vähe ära teha - peamine on enese kaitsmine.

    Alati on raskete ilmastikutingimuste korral turvalisem püsida kodus, kui riskida õues lendavate esemetega pihta saada või jääda kodust eemal ilmastikuvangi.

    < eelmine lõikjärgmine peatükk >