ELEKTRIÕNNETUSED
<- tagasiKodune elektrivõrk
Elektrilöök
Elektriõnnetused
Kaitse elektriõnnetuste eest
    < eelmine peatükkjärgmine lõik >

    Kodune elektrivõrk

    Suurema osa kodutööde tegemisel abistavad inimesi mitmesugused elektrilised vahendid. Kõik on harjunud sellega, et kodudes on elekter sees, kuid kuidas see sinna jõuab, selle üle ei ole tavainimesel tarvis eriliselt pead vaevata. Kuidagi see sinna jõuab. Elektrienergia edastatakse elektrijaamast tarbijateni õhu- või kaabelliinidega ja sisejuhtmestikust koosneva elektrivõrgu abil. Tavalise kodutarbija jaoks algab oma elektrivõrk ikkagi elektrikilbist, kus asuvad kaitsmed ja kust on vajadusel võimalik voolu välja lülitada.


kõrgepinge jaotuspunkt
    Hoonete- ja ruumidesisene elektrivõrk koosneb juhtmestikust, harukarpidest, lülititest, pistiku- ja lambipesadest. Suuremas osas hoonetes on seniajani kasutusel vanad elektrisüsteemid. Need ei vasta tänapäevastele nõuetele ja on seetõttu mitmeti väga ohtlikud. Peamine oht, mis nendega tekib, on see, et kodudes kasutatakse järjest võimsamaid kodumasinaid, kuid vanad süsteemid ei ole nendeks arvestatud. Sellega seoses saavad juhtmed ülekoormuse ja hakkavad kuumenema. Juhtmete kuumenemise tagajärjel võib kahjustuda nende isolatsioon ning tekkida tulekahju. Kõige suurem erinevus kaasaegse ning nõukogudeaegse elektrisüsteemi vahel, mida iga inimene võib näha, on see, et pistikupesades on kaasajal lisaks kahele augule ka kaitseklemmid.

elektrikilbist saab kogu korteri vooluvõrgust välja lülitada
    Elektri kasutamiseks on tarvis kahte juhet. Need on meil seinas olemas. Ühes juhtmes on vool sees, teine on ühendatud maaga ja selles voolu ei ole. See juhe, milles on vool sees, on faasijuhe. Teine juhe, milles voolu ei ole, on nulljuhe. Kaasaegsetes süsteemides on need juhtmed erinevat värvi. Faasijuhe on must või pruun ning nulljuhe on helesinine. Lisaks nendele kahele elektri kasutamiseks hädavajalikule juhtmele, on kasutusele võetud veel kolmas juhe - kaitsemaandusjuhe. See on samuti ühendatud maaga, aga selle eesmärgiks on kaitsta inimest juhul, kui elektrimasina kere satub voolu alla.

ajutiste elektrijuhtmete kasutamine suurendab ülekuumenemise ohtu
    Millised on peamised elektriseadmed, mida me kodus kasutame ja millised ruumid on kõige ohtlikumad?
  • Vannituba - kuna seal palju kokkupuudet veega, siis on vannitoas ohtlik kasutada igasuguseid elektrimasinaid. Vannitoas kasutame me valgustust, põrandakütet, pesumasinat, fööni, habemeajamisaparaati, soojaveeboilerit, käterätiku kuivatuse toru. Selleks, et see kõik see meid ei ohustaks, peab väga täpselt järgima ohutusreegleid ning elektrijuhtmestik ning kaitsmed peavad olema korras. Kõige olulisemaks ohutusreegliks on see, et mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samaaegselt kasutada ka vett (va pesumasin, soojaveeboiler) ega viibida voolava vee juures.
  • Köök - samuti on oht, et elektriseadmed satuvad kokkupuutesse veega, mistõttu tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Köögis on lisaks valgustusele kasutusel elektripliit, külmkapp, rasvaimur-aurukoguja, mikrolaineahi, kohvimasin, veekeedukann, röster jne. Lisaks eelmise punkti all toodud ohutusreeglile on väga tähtis jälgida, kui paljusid kodumasinaid korraga kasutatakse ning, kas kodune elektrivõrk seda vastu peab. Probleem on selles, et köögimasinad tarbivad palju voolu, mistõttu korraga mitme masina kasutamine võib mittekorras elektrijuhtmed läbi kärsatada. Kui mitme masina korraga kasutamise tagajärjel vool ära läheb, siis järelikult ei ole kodune elektrisüsteem selliseks koormuseks ette nähtud ning edaspidi kasutada üheaegselt vähemat arvu seadmeid. Samal põhjusel tuleb köögis võimalusel vältida pikendusjuhtmete ja harupesade kasutamist.
  • Teised toad - nendes kasutatakse peamiselt väikese elektritarbivusega seadmeid, näiteks televiisor, laualambid, muusikakeskus, videomakk, arvuti, õmblusmasin, telefoniaku laadija jne. Suuremate voolutarbijatena on kasutuses soojapuhur, elektriradiaatorid, triikraud jne. Kuna tegemist on kuivade ruumidega, siis on ohud väiksemad ning kõige tähtsam on jälgida, et ei tekiks juhtmete või pistikute kuumenemist ega sädelemist nendes. Samuti, et elektriseadmete peale ei visataks süttimisohtlikke esemeid (riideid).
  • Garaazhi ja töökojaruumid – kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, näiteks elektridrell, puurpink, mootorsaag, käi, keevitusaparaat, survepesur jne. See seab rangemad nõuded juhtmestiku korrasoleku kohta. Hoolikalt tuleb jälgida, et neid ei jäetaks peale kasutamist laokile, sest teiste seadmete kasutamine võib põhjustada neile juhuslikke vigastusi. Kui need ruumid on vähe köetud, siis võib elektrisüsteem olla niiske ning muutuda ohtlikuks. Kuna neis ruumides kasutatakse sageli ka süttimisohtlikke aineid – bensiin, õlid, lahustid, värvid, diisel, siis võib mittekorras elektrisüsteem juhusliku sädeme tõttu põhjustada tulekahju.

    < eelmine peatükkjärgmine lõik >