MÜRKAINEOHUD
<- tagasiMürkained ja nende toime organismile
Mürkainete kasutamine
Levinumad mürkained
Õnnetused ja nende ennetamine
    < eelmine lõikjärgmine peatükk >

    Õnnetused ja nende ennetamine

    Tarbekeemiakaubad ja muud kodudes laialdaselt levinud keemiatooted peavad hõlbustama inimese töid ja tegemisi, kuid nende tarvitamine ei tohi kaasa tuua riski saada nahakahjustusi, allergilisi haigusi, kasvajaid jms. Tööstuses on võimalik rakendada erinevaid ohutusabinõusid, mida kodudes ei ole võimalik kasutada või mis osutuvad väga tülikaks. Seetõttu on vajalik, et kõigil inimestel kujuneks loomulikuks harjumuseks enne mingi kemikaali tarvitamist selle pakendilt etiketi läbilugemine. Olmemürgituste peamised põhjused on ohu alahindamine, ohutusnõuete unustamine keemiliste ainetega töötamisel, väikelaste jätmine järelvalveta, mõtlematu iseravimine jne.

    Selleks, et kodudes vähendada ohu tekke võimalust, tuleb järgida kõige elementaarsemaid nõudeid:

  • Tarbekeemiatooted tuleb hoida eemal toiduainetest!
  • Kemikaale tuleb hoida omaette kapis või ruumis, kus nad pole lastele kättesaadavad!
  • Mürgiste ainete peitmine juhuslikesse kohtadesse võib põhjustada kurvalt lõppevaid eksitusi!
  • Mürgiste ainete hoidmiseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud pakendeid, näiteks toiduainete taarat jne! See on vajalik selleks, et ei tekiks eksimuse tõttu mürgitusi.

    Õnnetuskohal on mürgituse ohtlikkust raske määrata, sest andmed on puudulikud ja mürgituse tunnused ilmuvad järk-järgult. Sageli ei ole võimalik teada saada, mis on selle põhjustanud, sest kannatanu võib olla teadvusetu ning läheduses ei ole märke selle kohta, kust mürk on pärit. Samuti on raske väikelastega, kes ei oska öelda, mida nad on suhu pannud jne. Mürgi või oletatava mürgi jäägid ja taara tuleb hoida alles kiirabi saabumiseni!

    Hingamisteede kaudu toimunud mürgituse korral on abistaja esimene ülesanne kannatanu kiiresti mürgi mõju piirkonnast eemale toimetada. Seejuures peab abistaja mõtlema ka enda ohutusele. Kannatanu asetatakse puhta õhu kätte lamama ja kaetakse soojalt. Samuti vabastatakse hingamist takistavad rõivastusesemetest, avatakse kraenööbid, võetakse kaelast sall, räti või lips. Mürkainetega saastunud rõivad võetakse ära. Mürgitatu võib hakata oksendama. Et vältida okse sattumist hingamisteedesse, mis tooks kaasa hingamisteede ja -elundite kahjustumise ja lämbumise ohu, tuleb kannatanu asetada püsivasse külili asendisse.


teadvusata inimene, kes hingab, tuleb panna külili asendisse, milles püsivad vabad ka tema hingamisteed
    Sageli arvatakse, et suu kaudu organismi sattunud mürkide korral on oksendamise esilekutsumine parim esmaabivõte. Tegelikult on oksendamise esilekutsumine keelatud, sest oksemassid võivad sattuda hingamisteedesse ning põhjustada lämbumist. Mitmetel juhtudel võib selline tegevus põhjustada raskemaid kahjustusi, sest happelised ained tekitavad söögitorus söövitust ning inimene võib selle tagajärjel surra. Söövitavate mürkide neelamise järel tuleb kannatanule anda juua klaas vett.

    Nahale sattunud kemikaal tuleb sealt võimalikult kiiresti jooksva vee ja seebiga ära pesta. Silma sattunud mürk tuleb loputada jooksva vee all 15 minuti jooksul.

    Laiaulatuslikud õnnetused tekivad, kui mürgine või keskkonnale ohtlik kemikaal kontrollimatult nõuetekohasest turvalisest pakendist välja pääseb. Ohud sõltuvad aine omadustest, kogustest, kasutatavast protsessist, ümbruskonna kaitstusest, õnnetuseks valmisolekust. Inimesi kahjustavad tugevatoimelised mürkained juhtudel, kui nende aurud satuvad keskkonda, kui need ained voolavad maapinnale või satuvad muudele pindadele, millega inimesed puutuvad. Enamike tugevatoimeliste mürkainete puhul on ainsateks kaitsevahenditeks spetsiaalsed keemiakaitseülikonnad ning isoleerivad hingamisaparaadid. Kui kogused ei ole suured, siis aitavad ka vastavad filtrid. Kuna mitmeid aineid hoitakse väga madalatel temperatuuridel, siis peab varustusse kuuluma ka kaitseriietus külmumise vastu. Selline varustus on olemas ainult spetsiaalsetel päästemeeskondadel. Parim kaitse on ohtlikust piirkonnast evakueerumine.

    Alati tuleb mürgituse või selle kahtluse korral kiiresti kutsuda välja kiirabi. Mida kiiremini alustatakse tegutsemisega, seda parem on tulemus, sest aja jooksul imenduvad mürkained järjest rohkem organismi ja võivad põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Selleks, et kiirabi saaks hakata koheselt andma õiget esmaabi, on tarvis anda neile võimalusel informatsiooni aine ja koguse kohta, millega kannatanu kokku puutus.


kiirabi