OHTLIKUD AINED
<- tagasiOhtlikud ained
Ohtlike ainete klassid
Ohtlike ainete kasutamine ja transport
Käitumine ohtlike ainetega õnnetuste korral
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Ohtlike ainete klassid

    Ohtlikud ained on jaotatud üheksasse klassi, kusjuures ühte ja samasse klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Klassidel on ka oma alamklassid, kus ained on vastavalt ohtlikkusele jaotatud veel gruppidesse.

  1. Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase.
  2. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks.
  3. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure.
  4. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu.
  5. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad.
  6. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist.
  7. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud.
  8. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega.
  9. Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühegi teise klassi alla.
    Kõik ohtlikke aineid vedavad veokid peavad olema märgistatud oranzhi värvi ohtliku veose märgiga. Märgid ja nendel olevad numbrid on selleks, et hoiatada kaasliiklejaid veose ohtlikkuse eest ning anda päästeteenistusele vajalikku informatsiooni, kui õnnetus peaks juhtuma.

Bensiin
    Mida see märk tähendab?

    Keemilise aine ohtlikkust saab kindlaks teha numbrikombinatsiooniga, milles igal numbril on vastavalt ohtliku aine klassile oma tähendus. See numbrikombinatsioon asub ohtliku veose märgi ülemises osas ja koosneb 2 - 3 numbrist, mis näitavad ainega kaasnevat ohtu. Esimene number näitab ohuklassi, teine ja kolmas number viitavad aine teistele ohtlikele omadustele. Alumise rea number näitab selle konkreetse aine tähist ÜRO registris. See tähendab, et igale ohtlikule ainele on antud oma number ja nende numbrite järgi tehakse õnnetuste korral kindlaks, millise ainega on tegemist.

    Ülemise rea numbritel on alljärgnevad tähendused:
    Esimene numberTeine-kolmas number
    2 - gaas0 - ei ole lisaohtu
    3 - põlev vedelik2 - gaasi moodustamise oht
    4 - kergesti süttiv tahke aine3 - süttimisoht
    5 - oksüdeeriv aine (süttimist soodustav)5 - pidev süttimist soodustav mõju
    6 - mürgine aine6 - mürgitusoht
    7 - radioaktiivne aine8 - söövituse tekke oht
    8 - sööbiva toimega aineX - aine reageerib ohtlikult veega
    9 - iseenesliku ägeda reaktsiooni oht

    Lisaks sellele peab igasugune ohtlik aine olema transpordil varustatud ohumärgisega, milleks on rombikujuline märk, kus kujutatakse vastavale klassile iseloomulikku ohtu. Igal märgil on ka kindel värv.