PLAHVATUSOHUD
<- tagasiPlahvatusohtlikud esemed
Plahvatuse tagajärjed
Käitumine plahvatusohtliku eseme leidmisel
Pommiähvardus
Pommiähvarduse vastuvõtmine
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Plahvatuse tagajärjed

    Kuna plahvatuse näol on tegemist põlemisega, siis tekivad ka plahvatusel gaasid. Plahvatusgaaside hulk ja nende tekkimise kiirus on mitmeid kordi suurem, kui tavalise põlemise juures, sest kõik need gaasid tekivad ja vabanevad korraga. Lisaks sellele on plahvatuse korral gaasid väga kõrge temperatuuriga, mis põhjustab suurt rõhku. Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda.


paneelelamus toimunud plahvatuse tagajärjed
    Need hooned, kus on olemas plahvatusoht (lõhkeainete laod, survemahutitega katlamajad jne), on konstrueeritud teisiti, kui tavalised hooned. Selleks, et plahvatuse korral terve ehitis laiali ei lendaks on teatud osad tehtud kergemini purunevamatest materjalidest või on konstruktsioonid omavahel teisiti ühendatud. Näitena võib tuua kergemad katused, mis ei ole väga jäigalt muu hoone külge kinnitatud, samuti kasutatakse mõningatel juhtudel selliste ruumide juures suuri aknaid. Kui kõik on õigesti ehitatud, siis plahvatuse korral purunevad ainult aknad või tõuseb üles katus ja lööklaine ei tekita kahjustusi ruumi seintele.

    Kõige teravam on aga plahvatuse mõju inimesele. Harilikult ei ole tegemist ainult ühe konkreetse vigastusega, vaid need on kombineeritud. Kannatanu seisund sõltub peamiselt tema kaugusest plahvatuskohast plahvatuse toimumise hetkel. Kuna lõhkekehad ja -seadeldised on valmistatud sõjaliseks või terroristlikuks otstarbeks, siis on nende ülesandeks tappa. See on ka põhjuseks, miks ellujäämise tõenäosus plahvatuse korral on tunduvalt väiksem, kui teiste õnnetuste korral. Lisaks mitmetele haavadele ja verejooksudele võivad kaasneda ka põletused, luumurrud, kõrva- ja silmavigastused ning kopsudele ja teiste siseelunditele lööklaine poolt põhjustatud vigastused. Kõrvade vigastused sõltuvad lööklaine tugevusest (see omakorda lõhkeaine võimsusest ja kogusest ning kaugusest). Plahvatus võib lüüa kõrvad lukku ning põhjustada kõrvas valu, müra, undamist. Kuulmise halvenemine sõltub sellest, millist kõrva osa lööklaine vigastas. Kui vigastus piirdub keskkõrvaga, siis halveneb madalate helide kuulmine, kuid kui kahjustada saab ka sisekõrv, siis võib kuulmine üldse kaduda. Plahvatuse tagajärjel vigastada saanud inimesel võib peale väliste vigastuste tekkida ka hingamishäired ja lämbus, samuti võib tema köha olla vereseguse ja vahuse eritisega.


gaasiballoonid on tulekahju korral täiendavaks ohuallikaks
    Lõhkeained on oma toimelt ja omadustelt erinevad. Sõltuvalt ainete omadustest ja kogustest on täiesti erinevad ka ohutud alad plahvatusohtliku koha ümber. Päris kindlaid raudreegleid siin ei olegi, kuid kõigist kahtlastest esemetest tuleb alati hoiduda mitmesaja meetri kaugusele. Peaaegu päris ohutuks võib pidada 1000 m kaugust asukohta. Kui tegemist ei ole just väga suure kogusega (lõhkeainete ladu või -tehas), siis on sellises kauguses kuulda küll plahvatuse heli, kuid lööklaine enam mõju ei avalda. Gaasiballoonide puhul, mis võivad plahvatada (põlevast hoonest välja toodud), on ohutuks kauguseks 750 m.

    < eelmine lõikjärgmine lõik >