ELEKTRIÕNNETUSED
<- tagasiKodune elektrivõrk
Elektrilöök
Elektriõnnetused
Kaitse elektriõnnetuste eest
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Elektrilöök

    Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile

    Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi.

    Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme ning maaga.

    Tavaliselt saab elektrilöögi, kui keha on maaga ühendatud ja puudutatakse isolatsioonirikke tõttu või muul viisil pinge alla sattunud elektrikodumasina või elektririista metallkeret. Vesi juhib väga hästi elektrit, mistõttu on väga ohtlik katsuda elektriseadmeid märja käega. Rangelt keelatud on elektriseadmete kasutamine vannis või duši all olles.

    Inimene saab voolu siis, kui see teda läbib. Inimene, kes puudutab ainult faasijuhet, aga on maast isoleeritud, ei saa elektrilööki, sest sel juhul ei läbi vool inimese keha. Samuti ei juhtu midagi, kui puudutada ainult nulljuhet, sest selles ei ole voolu sees. See on lihtsalt maaga ühendatud juhe. Sellest hoolimata ei ole elektriga kokku puutudes miski täiesti kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad.

    Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega, siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Sellises ohualas pole ka soovitav liikuda hüpates, sest tasakaalu kadumisel võib kukkuda kätele ning saadakse endisest tugevam elektrilöök. Sammupinge sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist on madalpinge liinidega (alla 1000 V), siis loetakse inimesele ohutuks alaks see, mis jääb kaugemale kui 5m juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m.


avapingega (alla 1000 V) elektriliin

kõrgepingeliin

    Kui inimkeha läbiva elektrivoolu tugevus on umbes 0,01 A (amprit), järgneb tavaliselt surm. Tavalisest kodusest elektrivõrgust on võimalik saada 1000 korda suurem vool - 10 A (amprit). Peamiseks surma põhjuseks on elektrilöögi tagajärjel tekkiv südamelihaste korrapäratu virvendav kokkutõmbumine ehk fibrillatsioon. Keha läbiva elektrivoolu mõju sõltub peale voolu tugevuse ka selle kestvusest, kannatanu tervislikust seisundist ja voolu kulgemise teekonnast kehas. Kõige ohtlikum on voolu kulgemine ühest käest läbi südame teise kätte (üks käsi faasijuhtmel ja teine nulljuhtmel) või vasakust käest läbi südame jalgadesse. Sama ohtlikud on elektrilöögid pähe. Nimetatud põhjustel töötab elektrik alati kummitaldadega jalatsites, peakattega ja kui võimalik, vasak käsi taskus. Mida kauem inimene pinge all on, seda suuremad on kahjustused.

    Keha läbivale voolule avaldab kõige suuremat takistust nahk. Inimese keha sisaldab väga suures koguses vett, mistõttu on see hea elektrijuht. Higised käed, märjad või vees olevad jalad, paljad niisked jalad jne, suurendavad veelgi keha elektrijuhtivust, mis tähendab, et vool läheb kehast läbi väga kergesti ja põhjustab elule suuremat ohtu.

    Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. Inimesel, kes on saanud elektrilöögi võivad avalduda järgmised tunnused:

  • lihase valu;
  • lihase kramp;
  • põletus;
  • teadvusekadu;
  • südame seiskus, hingamise lakkamine.

    Voolu all oleva eseme puutumisel võib tekkida lihase kramp, mis võib põhjustada juhtmetesse kinnijäämise. Seetõttu on päästjatele õpetatud, et tulekahju ajal katsutakse suitsuses ruumis tubade seinu käe seljaga. Sel juhul tõmbub käsi elektrilöögi korral juhtmest eemale ja voolu mõju on lühiajaline. Kui kombata seinu peopesaga, siis võivad sõrmed krampi tõmbuda ja hoida tahtmatult juhtmest kinni.

    < eelmine lõikjärgmine lõik >