PLAHVATUSOHUD
<- tagasiPlahvatusohtlikud esemed
Plahvatuse tagajärjed
Käitumine plahvatusohtliku eseme leidmisel
Pommiähvardus
Pommiähvarduse vastuvõtmine
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Käitumine plahvatusohtliku eseme leidmisel

    ENNE, KUI MIDAGI PUUTUD, VEENDU SELLE OHUTUSES!

    Lõhkekehadega on asi natuke lihtsam. Neid on kergem ära tunda ja nad on maapõues üldiselt olnud väga pikka aega, mistõttu on nad natuke vähem ohtlikud, kui lõhkeseadeldised. Lõhkeseadeldised on üldjuhul tehtud kuritahtlikul eesmärgil ja tavaliselt väga salakavalalt, mistõttu on need ka spetsialistidele ülimalt eluohtlikud. Nende leidmine on harilikult väga juhuslik ning sageli ei ole need väliselt äratuntavad. Kõige sagedamini paigaldatakse lõhkeseadeldisi kuritegelikul eesmärgil autodele. Eestis on viimaste aastate jooksul toimunud mitmeid autode plahvatusi, kus on surma saanud inimene. Kas üldse on võimalik avastada lõhkeseadeldisi? See sõltub selle valmistajast. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab teha suhteliselt lihtsate vahenditega selliseid plahvatavaid esemeid, mida me ei oska nendeks kahtlustadagi. Seetõttu tuleb meeles pidada, et kui näed sõiduki küljes või kodu lähedal mingit kahtlast eset, siis sageli on parem karta, kui kahetseda. Sellisest leiust tuleb teavitada häirekeskust.


lõhkekeha leidmisel tuleb sellest kohe teatada häirekeskusele
    Mis on need kahtlased esemed? Kui leiad, et kuskile on jäetud või kinnitatud mingi seade, kott, karp, pakk või muu, mis sinna ei kuulu, siis tuleb sellesse suhtuda teatud ettevaatlikkusega. Üldiselt on raske öelda, et milline ese kuskile ei kuulu. Sellist otsust saab ikkagi vastu võtta ainult see inimene, kes antud hoonet, ruumi või sõidukit hästi teab ja tunneb. Näiteks kui sinu korteri ukse taga on ese, mida teist keegi ise sinna ei ole pannud ja välisel vaatlemisel ei selgu ka selle sisu või põhjus, miks ta seal on, siis võib seda täiesti õigustatult pidada kahtlaseks esemeks. Samas ei ole poe külastajal põhjust pidada kahtlaseks mõne riiuli kõrval seisvat kotti, sest igaüks võib selle korraks maha asetada ja sinna ka unustada. Kui aga sellise eseme avastab kaupluse turvatöötaja, siis on tema esmaseks kohuseks, seda silmas pidada ning jälgida, kas omanik sellele järgi ei tule. Kui kahtlasena tunduv ese jääbki kahtlaseks, siis on kõige õigem edastada teade selle kohta häirekeskusele ja käituda nagu plahvatusohtliku esemega.

    Kui sa leiad eseme, mis võib olla plahvatusohtlik:

  • ÄRA SEDA ESET PUUTU EGA NIHUTA PAIGAST!
  • ÄRA VISKA SELLE PIHTA MUUDE ESEMETEGA!
  • ÄRA SEDA UUESTI MAHA MATA!
  • ÄRA TEE SELLE LÄHEDUSES TULD!
  • EEMALDU OHTLIKUST KOHAST!
  • INFORMEERI LEIUST HÄIREKESKUST!
  • INFORMEERI TEISI LÄHEDUSES VIIBIJAID!
  • ÄRA LUBA KELLELGI OHTLIKULE KOHALE LIGINEDA EGA ESET PUUTUDA! (välja arvatud päästetöötajad)
  • MÄRGISTA LEIUKOHT NII, ET SA SELLE UUESTI ÜLES LEIAKSID!

    Plahvatusohtlikke esemeid võivad liigutada ning nendega tegutseda vaid spetsiaalse ettevalmistuse saanud spetsiaalsetes kaitsevahendites demineerijad. Demineerijate ülesandeks on plahvatusohtlike esemete kahjutuks tegemine.


lõhkekehade liigutamine ja likvideerimine on lubatud ainult vastava väljaõppe saanud spetsialistidel

    Lõhkekeha või lõhkeseadeldise leiust teatamine häirekeskusesse:
    Sellised esemed on inimese elule väga ohtlikud, seetõttu ei tohi mingil juhul neid endaga kaasa võtta ega ise kuskile viima hakata. Alati tuleb sellest teatada häirekeskusele 112. Häirekeskusest küsitakse erinevaid küsimusi sellest, kuidas ese leiti ja milline see välja näeb. Nende küsimuste küsimine on vajalik selleks, et hinnata seda ohtu ja anda helistajale vajadusel juhtnööre edasiseks tegutsemiseks. Kunagi ei pea kartma, et ei oska neile küsimustele vastata. Sellest ei juhtu midagi, sest kõige olulisem on saada helistajalt teada täpne asukoht, kuid siiski peab alati proovima vastata ka kõigile muudele küsimustele, mida häirekeskusest esitatakse. Järgnevalt ongi loetletud neid küsimusi, mida teilt võidakse küsida:

  1. Milline on see ese, mille te leidsite? Kui sa tead, kas tegemist on granaadiga, mingi miiniga, lennuki pommiga või muu sellisega, siis ütle seda. Kui sa seda ei tea, siis ütle, millise kujuga see on – piklik, ümmargune, ovaalne jne. Samuti saab kirjeldada selle eseme suurust – mitu cm pikk. Kas selle küljes on mingeid juhtmeid?
  2. Kas te leidsite ühe eseme või on neid seal rohkem?
  3. Kus see täpselt asub? Tuleb anda see aadress, kus te asute. Kui täpne aadress puudub, siis tuleb muul viisil kirjeldada võimalikult täpselt seda kohta, kus te eseme leidsite. Sageli tuleb ka selgitada täpsemalt, kuidas sinna sõita.
  4. Kuidas te selle eseme leidsite? Kas seda on liigutatud? Kaevamisel, keegi tõi selle kohale või muu.
  5. Kas leiukoha lähedal on inimesi või hooneid?
  6. Öelge enda nimi ja kontaktandmed (nimi, aadress, kontakttelefon). See on vajalik selleks, et kui päästemeeskond ei leia õiget kohta üles, siis saab sinuga uuesti ühendust võtta ja andmeid täpsustada. Kui sulle öeldakse orienteeruv aeg, kuna päästemeeskond kohale võib jõuda, siis olge ka ise sel ajal kohal. Kui see ei ole võimalik, siis proovi leida keegi, kes on seal sinu asemel ning oskab õigesse kohta juhendada ja seal vajadusel selgitusi jagada.

    < eelmine lõikjärgmine lõik >