RADIATSIOONIOHT
<- tagasiRadioaktiivne kiirgus
Radioaktiivse ohu allikad
Ohuolukorraks valmisolek
Kaitse radioaktiivse kiirguse eest
Toime inimorganismile
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Radioaktiivse ohu allikad

    Kuigi radioaktiivsed ained on inimesele ohtlikud, on need saanud asendamatuks. Radioaktiivsed ained on kõige võimsamaks kütuseks, mida inimesed on avastanud. Selle abil sõidavad kosmoselaevad, töötavad elektrijaamad jm suurt võimsust vajav tehnoloogia. Tänu sellele, et radioaktiivne kiirgus läbistab inimese keha, saab seda kasutada inimese arstlikul läbivaatamisel ja inimese ravimisel (vähkkasvajad).

    Radioaktiivsete ainete üle peetakse maailmas väga tugevat kontrolli. Nende transporti üle riigipiiri on võimalik teha ainult teatud tingimustel ja täpsete dokumentide alusel. Kõik eluvaldkonnad, kus on kasutusel radioaktiivsed ained, peavad vastama rangetele nõuetele. Igasugune võimalus radioaktiivseks saastuseks on viidud maksimaalselt väikeseks. Selleks on vastu võetud eraldi seadused. Eestis reguleerib kiirguskaitset Kiirgusseadus. Kõik see tundub olevat piisavalt range ja peaks justkui andma hea kindlustunde, kuid sellest hoolimata juhtub maailmas ikkagi mitmesuguseid õnnetusi radioaktiivsete ainetega. Kuigi tuumaelektrijaamades kehtivad standardid ja turvanõuded on ühed rangeimad, on ikkagi aeg-ajalt läbi uudisteagentuuride edastatud teateid erinevates tuumaelektrijaamades toimunud vahejuhtumite kohta, kus enamus on küll tühised, kuid needki näitavad seda, kui reaalne see ohuallikas siiski on.

    Radioaktiivse saastumise õnnetused jagunevad tinglikult kaheks:

  • Õnnetused, millega paiskub ümbritsevasse keskkonda radioaktiivset tolmu, mis hakkab sõltuvalt ilmastikuoludele mõjutama ka teisi piirkondi, kuhu tuul pilve kannab ning vihm maha sajab. Sellisteks on plahvatused, tulekahjud radioaktiivsete ainetega. Oluline on varjuda kohtadesse, mis võimalikult hästi kaitsevad kiirguse eest.
  • Olukorrad, kus radioaktiivsed ained või jäätmed satuvad ilma spetsiaalsete kaitsemeetmeteta inimestele ligipääsetavatesse kohtadesse ning kiirgavad enda ümber mingis piirkonnas ohtlikku kiirgust. Oluline on olla kiirgusallikast võimalikult kaugel, sest mida kaugemale minna, seda väiksem on saadav kiirguse tase.

    Mis võivad olla Eesti jaoks ohuallikad, millest võib tuleneda radioaktiivne saastus?

  1. Aatomielektrijaamade (Eestile lähimad on Sosnovoi Bor, Ignalina, Loviisa) või tuumaseadmete (laevadel) avarii koos territooriumi radioaktiivse saastumisega (Eestis ei ole aatomielektrijaamu).
  2. Avariid radioaktiivseid aineid transportivate veokitega.
  3. Tuumaseadmetega kosmoseaparaadi allakukkumise tagajärjel tekkiv radioaktiivne saastumine.
  4. Avariid või rikked radioaktiivsete ainetega töötavate meremärkidega.
  5. Tuumarelva väljatulistamine kuritegeliku grupi poolt või sõjaseisukorras.
  6. Tuumarelva kandva lennuki allakukkumine koos tuumapommi purunemisega ja võimaliku tuumaplahvatusega.
  7. Radioaktiivsete jäätmete ebaõige käitlemine.
    Kõige ohtlikumaks on õnnetused tuumapommidega, sest sellega kaasnevad lööklaine- ja põletuskahjustused. Tuumapommi plahvatusel tekkiv radioaktiivne kiirgus on väga palju kordi suurem, kui ükskõik millise aatomielektrijaama plahvatusel.

    Tuumaõnnetuste skaala Kuna aeg-ajalt juhtub maailmas radioaktiivsete ainetega suuremaid või väiksemaid õnnetusi, siis edastatakse need ka uudistes, kus öeldakse ka mingi õnnetuse raskusastme number. Kõik tuumaelektrijaamades aset leidvad sündmused läbivad põhjaliku analüüsi ja nendele antakse teatud hinne, mis iseloomustab selle tõsidusastet. Tuumareaktoritega toimuvad juhtumid klassifitseeritakse kaheksaastmelisse Rahvusvahelise tuumaõnnetuste skaala järgi:

    Õnnetused
    1. Eriti suur radioaktiivsete ainete vabanemine. Laiaulatuslikud mõjud tervisele ja elanikkonnale. Tegemist on suurõnnetusega.
    2. Väga suur radioaktiivsete ainete vabanemine, mis tõenäoliselt nõuab kõikide ettenähtud vastuabinõude rakendamist. Tegemist on tõsise õnnetusega.
    3. Mõõdukas radioaktiivsete ainete vabanemine, mis tõenäoliselt nõuab ettenähtud vastuabinõude osalist rakendamist. Siia kuuluvad reaktorikesta ja radioloogiliste tõkete rasked vigastused. Tegemist on õnnetusega, millest põhjustatud ohud ilmnevad ka väljaspool ettevõtet.
    4. Väikese koguse radioaktiivsete ainete vabanemine, millega kaasnev elanikkonna kiiritus jääb lubatud piiridesse või kus on tegemist reaktorikesta või radioloogilise varjestuse olulise vigastusega või kus surmavalt saavad kiiritada kiirgustöötajad. Tegemist on õnnetusega, millest põhjustatud ohud ei välju ettevõttest.
    Vahejuhtumid
    1. Väga väike radioaktiivsete ainete vabanemine, esineb elanikkonna kiiritus lubatud doosi piirmäära murdosa ulatuses või tugev radioaktiivne saastumine või kiirgustöötajate äge tervisekahjustus. Tegemist on tõsise juhtumiga.
    2. Oluline radioaktiivse saastumise levik või kiirgustöötajate ülemäärane kiiritus. Tegemist on juhtumiga.
    3. Kõrvalekaldumine lubatud töörezhiimist. Tegemist on kõrvalekaldega/anomaaliaga.
    4. Tegemist on skaalast allapoole jääva juhtumiga.
    Selles skaalas toodud numbreid peavad teadma ainult spetsialistid, kuid ilma pähe õppimata on ka teistel huvitav teada, mis nende taga peitub.


    < eelmine lõikjärgmine lõik >