TULEOHT
<- tagasiPõlemine ja tulekahju
Tulekahjude tekkepõhjused
Tuleohutusnõuded
Tulekahju areng
Tegutsemine tulekahju korral
Tulekahju kustutamine ja esmased vahendid
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Tulekahju areng

    Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud – puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende süttimise võib põhjustada mõni tühine tikuke või elektrisäde, kuid tagajärjeks on sageli inimeste hukkumine või suured varalised kahjud.

    Tulekahju arenemise esimeseks astmeks on süttimine. Mõningatel juhtudel toimub süttimine hetkeliselt (plahvatuse tagajärjel tekkinud tulekahjud), kuid see võib kesta ka päevi ja nädalaid pikaldase soojenemisprotsessi tulemusena (suured turbahunnikud, mille sees toimub niiskuse ja soojuse tõttu käärimine ja eraldub palju kuumust). Tavaliselt kestab süttimise faas mõningaid minuteid Näiteks puit, mida tuleb natuke aega leegiga soojendada, enne kui see ahjus süttib. Paber vajab süttimiseks aga mõne sekundi. Tekkinud tulekolle võib ilma tulekahjuks arenemata iseenesest kustuda, kuid kui põlevmaterjali jätkub ning õhu juurdepääs ei ole takistatud, siis jõuab tulekahju põlemise astmesse.

    Põlemise astmes hakkab süttinud ese järjest rohkem tuld võtma ning levitab seda edasi ka teistele materjalidele. Põlevatelt pindadelt hakkab toimuma suitsu eraldumine, mistõttu täitub ruum paksu suitsukihiga. Kuna suits on kuum, siis tõuseb see üles. Kinnises ruumis hakkabki suitsukiht tekkima kõigepealt lae alla ning paksenedes suureneb põranda poole. Kui põlemine on juba mõnda aega kestnud, siis on ruum kogu ulatuses kaetud paksu suitsukihiga, kuid põranda kohale jääb alles mõnekümne sentimeetri paksune õhukiht. Mida kauem on põlemine toimunud, seda kõrgemaks tõuseb ruumis temperatuur. Tulekolde läheduses võib kuumus olla isegi 800°C ja rohkem. Ruumi keskmine temperatuur on umbes 300 – 350°C. Inimesed, kes ei ole põlevast ruumist selleks hetkeks pääsenud, seda kuumust tavaliselt üle ei ela. Võrdluseks võib tuua sauna leiliruumi, kus kraadiklaas näitab u 100°C. Paljudel hakkab seal väga ebamugav ning tekivad raskused hingamisel.


täieliku põlemise faasis olev tulekahju

    Lisaks kõrgele temperatuurile, on ruum täidetud erinevate mürgiste suitsugaasidega. Igasuguste ainete põlemisel eraldub suitsu, mis sisaldab erinevaid mürgiseid gaase. Looduslikku päritolu ainetest eralduv suits on oluliselt vähem mürgine, kui sünteetilistest (tehislikest) ainetest. Suurem osa tulekahjudel hukkunud inimestest ongi surma saanud vingugaasi ja muude mürgiste gaaside tõttu. Otseselt leegi tagajärjel hukkub tulekahjul inimesi väga harva, seetõttu on tulekahju korral ülimalt oluline kaitsta oma hingamisteid.

    Kuidas tulekahju korral põlevast ruumist väljuda?

  • Põlevast ruumist väljumiseks liigu roomates või käpuli põranda lähedal, sest seal on madalam temperatuur, parem nähtavus ja puhtam õhk!
  • Selleks, et keha ei satuks kokkupuutesse leegiga, võta võimalusel endale mingi suurem riideese (tekk, mantel vm) peale! Mida paksem riie sul ümber on, seda paremini oled sa ennast kuumast keskkonnast eraldanud ja seda turvalisemalt saad liikuda. Olukorda parandab veel seegi, kui õnnestub see riideese märjaks teha.
  • Hingamisteede kaitseks kuumuse ja mürgiste gaaside eest aseta endale suu ja nina ette mingi riideese! Kui on võimalik, siis tee see enne märjaks, sest märg riie peab kinni igasugused tahmaosakesed ning mitmed mürgised ained.
  • Võimalusel kasuta ruumist ja hoonest väljumiseks tuttavaid teid ning jälgi evakuatsioonimärke, kui need on seintele paigaldatud!

    Järgmiseks astmeks on tulekahju vaibumise ehk jahtumise faas. Tulekahju loomuliku arenemise käigus hakkab ruumis järjest otsa lõppema põlevmaterjal. Tuli hakkab vaikselt vaibuma, kuni ta lõplikult kustub ning alles jäävad ainult tukid. Kui ruum on nii hästi suletud, et sinna kuskilt õhku juurde ei tule, siis võib tuli mingi aja möödudes kustuda ka hapniku puuduse tõttu. Põlemiseks kasutatakse sel juhul ära kogu olemasolev õhk ja leegitsev põlemine kaob ning selle asemel jääb hõõguv põlemine. Sellise seisundis on igasugune avade tegemine (akna avamine või lõhkumine, ukse avamine, muude avade tegemine) ruumi ülimalt ohtlik. Otsekohe, kui ruumi pääseb õhku, toimub uus plahvatuslik süttimine, mille käigus tulekahju olukord täielikult muutub. Kuidas aru saada, et tulekahju on sellisesse seisu jõudnud, et sinna mingil juhul ei tohi lasta värsket õhku? Kõigist võimalikest pragudest tuleb pahvakutena välja hallikas-kollast suitsu, ruumist kostub summutatud helisid, toimuvad järsud õhuvoolude liikumised. Sellisel juhul on isegi päästetöötajatel ruumi sisenemine väga eluohtlik ning seda tehakse äärmise ettevaatlikkusega.

    Kui tulekahju saaks vabalt areneda algusest lõpuni, siis ongi kustumise põhjusteks kas põlevmaterjali või hapniku otsalõppemine. Reaalses elus selliseid situatsioone, kus tuli põleb enne vaibumist ise vabalt läbi kõik etapid, eriti tihti ette ei tule. Tavaliselt jõuab mingil hetkel kohale päästeteenistus, kes alustab tulekahju likvideerimist.


tulekahju üle elanud baar

    Millised ohud varitsevad inimest tulekahjul:

  • Suits – inimese vaenlane nr 1 tulekahjul. Põlemise käigus eraldub kuumuse toimel erinevatest ainetest mitmeid gaase. Harilikult on need süttimisohtlikud ning aitavad kaasa tule arengule. Kõige levinumaks põlemisgaasiks on vingugaas. See hakkab põlemisel eralduma siis, kui ruumis on hapniku hulk väike. Suurema osa tulekahjul hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingumürgitus. Kuigi inimene võib jääda tulle ja ära põleda, selgitab ekspertiis tavaliselt välja, et inimene on surnud vingumürgitusse juba enne tulega otsest kokkupuutumist. Kuna vingugaas on lõhnatu ja värvitu, siis ei saa inimene selle olemasolust ruumis aru ning võib lihtsalt une pealt surra. Tavaliselt eraldub vingugaas tulekahjul koos teiste gaasidega, mis annavad inimesele õigel ajal ohust märku.

suitsuandur on odavaim tulekahju eest hoiataja
  • Leegid ja temperatuur. Igasuguse tulekahju käigus on võimalik, et inimene saab põletushaavasid. Põletushaavu tekitab nii otsene kokkupuude leegiga, kui ka ruumi üldine kõrge temperatuur. Mida suurem on kuumus ruumis, seda lühema aja jooksul võib nahk kannatada saada. Kõrgel temperatuuril oleva õhu sissehingamisel saavad kahjustada hingamisteed ning üldjuhul on need vigastused ka jäädavad, mistõttu hingamise täielik taastamine on peaaegu võimatu.
  • Ehituskonstruktsioonid. Tulekahju käigus mõjutavad kõrge temperatuur ja leegid oluliselt erinevate ehituskonstruktsioonide vastupidavust ning teatud aja möödumisel tekib suur oht nende kokkuvarisemiseks. Kõige kuumakartlikemaks võib pidada mitmeid metallkonstruktsioone, mis hakkavad kuju muutma ja painduma ning põhjustavad ehitise kokkukukkumise. Ohtlikuks on ka telliskiviseinad, kus kuumuse käes tulevad tellised üksteise küljest lahti. Tellistest seinad, mis on tulekahju üle elanud, kukuvad harilikult küllaltki kerge välismõjutuse abil kokku ja võivad tihti osutuda ohtlikuks selle läheduses olevatele inimestele. Tulekahju käigus võivad väga kergesti puruneda ka aknad ja lendavad killud on ohtlikud lõikehaavade tekitajad.
  • Muud ohud. Tulekahjudel võivad väga ohtlikuks kujuneda ruumides asuvad ohtlikud ained, näiteks gaasiballoonid, lõhkeained, kütused ja muud kemikaalid. Kui ei tea, et nendega võib tegemist tulla, siis ei oska ennast alati ka piisavalt kaitsta ja selleks valmis olla. Alati võib juhtuda, et toimuvad plahvatused või ootamatud tulekahju levimised, mis seavad ohtu inimeste elud.

gaasiballoonid on tulekahju korral täiendavaks ohuallikaks