GAASIAVARIID
<- tagasiOhud majapidamisgaasiga
Käitumine gaasiavarii korral
    < eelmine peatükkjärgmine lõik >

    Ohud majapidamisgaasiga

    Väga paljudes Eesti kodudes on kasutusel majapidamisgaas. Gaasi kasutatakse toidu tegemiseks, vee soojendamiseks, majade kütmiseks. Gaasi laialdane kasutamine on põhjustatud selle odavusest võrreldes elektriga. Samas on gaasiseadmete kasutamine mitmeti ebamugavam ja mõneti ka ohtlikum. Gaas on ohtlik mitmel viisil. Esiteks on ta väga tule- ja plahvatusohtlik ning teiseks võib lekke korral põhjustada inimese lämbumist. Gaasiseadmete paigaldamiseks on kehtestatud ranged nõuded ja nende mittetäitmine on ohtlik eeskätt selle kasutajale.

    Majapidamisgaasina on meil kasutusel kaks erinevat gaasi - maagaas ning vedelgaas. Maagaas jõuab Eestisse Venemaalt mööda pikki torustikke ning siin jaguneb erinevate kasutajate vahel. Vedelgaas on aga kogutud mahutitesse ja selle jaotamine toimub balloonide abil või siis on suurematesse elamurajoonidesse paigaldatud maa-alused gaasimahutid, kust edasi jaotub see torustikke mööda. Seega peab teadma, et balloonides olev majapidamisgaas on vedelgaas, aga torudest saadav gaas võib olla sõltuvalt piirkonnast nii vedel- kui ka maagaas.

    Maagaasi peamine koostisaine metaan on värvitu ja lõhnatu, äärmiselt kergelt süttiv gaas - süttimine võib toimuda leegist, sädemest, soojusest. Võimalik on gaaside plahvatus ruumides, väljaspool ja kanalisatsioonis. Plahvatus võib toimuda, kui ruumist on gaasiga täidetud 5 - 15 % ning see süttib. Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et ventilatsiooni või õhuvahetusega kaasnevad õhuvoolud võivad viia gaasi ka külgsuundades. See tähendab, et üldiselt on lekke korral ohus ülevalpool olevad korterid ja muu, kuid gaas võib liikuda ka kõrvalasuvatesse korteritesse. Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10 % ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20 - 30 %-ni, kaasneb sellega ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise.


gaasitorustik on kollast värvi

    Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas, mis on väga kergesti süttiv ning plahvatav. Propaani on plahvatusohtlik kui 2 - 11 % ruumist on täidetud gaasiga. Plahvatada võib igasugusest sädemest ja ka staatilisest elektrist (näiteks kampsuni seljast ära tõmbamisel). Otseselt mürgine ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust. Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse - põranda kohale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.


maa-aluste vedelgaasimahutite kohal olev gaasijaotuspunkt

sulge gaasiballooni kraan

    Selleks, et inimene saaks aru, kui gaas lekib, on majapidamises kasutatavatele gaasidele lisatud väikeses koguses odorante, mis iseenesest on mürgised, kuid väga tugevalõhnalised gaasid, kuid tänu millele tunneb inimene lõhnast, kui ruumis on gaasi. Kui gaasileke on maa-alusel gaasitorustikul ja gaas tõuseb maapinnale läbi pinnase, siis on odorandid ära filtreerunud ja sellega seoses kaob see iseloomulik lõhn, mistõttu gaasisisalduse avastamine on võimalik ainult gaasianalüsaatoriga. Gaasiplahvatust iseloomustab see, et plahvatuse hetkel summutatakse ka tuli, mis plahvatuse tekitab. See tähendab, et harilikult ei teki peale gaasiplahvatust tulekahju. See on tingitud kahest asjast - esiteks toimub plahvatus väga lühikese hetke jooksul ja teised ruumis olevad esemed ei jõua süttida ning põlenud gaas ise kustub kohe, teiseks tekitab plahvatus ruumis nii kõrge rõhu, et see summutab leegid. Tekkiv rõhk on piisavalt kõrge ja purustab kõige nõrgemad konstruktsioonid, mille kaudu gaasid välja pääsevad. Plahvatuse mõju vähendamiseks paigaldatakse gaasirajatistes uksed, aknad ja luugid selliselt, et nad avaneksid väljapoole ja laseksid sel moel plahvatusgaasid välja. Samuti tehakse vahelaed kergpaneelidest ning suurendatakse klaasitud pindu. Kui samad tingimused on täidetud ka teistes ruumides või hoonetes, kus kasutatakse gaasi, on plahvatuse tagajärjel tekkivad purustused väiksemad. Kui ruumis on gaasileke, kuid ei ole kokkupuudet süüteallikaga, siis tekib seal mingil hetkel küllastunud segu (gaasi on liiga palju ja hapnikku liiga vähe) ja see ei ole enam süttimisohtlik.

    Inimese organismi satub majapidamisgaas hingamiselundite kaudu ja toimib uimastavalt. Nii metaan kui ka propaan on tugevalt narkootilised ained, kuid nende mõju organismile toimib vaid siis, kui gaasisisaldus sissehingatavas õhus on küllalt suur. Kannatanul võib tekkida erutatud olek, mis läheb kiiresti üle uimasuseks. Algab kohin kõrvades, pulss aeglustub, liigutuste koordinatsioon häirub, ilmuvad süljevoolus ja oksendamine. Inimene võib langeda raskesse narkootilisse unne.

    Kategooriliselt on keelatud jätta töötavaid gaasiseadmeid järelvalveta. Äärmiselt ohtlik on töötava gaasiseadmega ruumis või korteris magama jääda. Gaasileek võib mitmel põhjusel ära kustuda (keedunõu ajab üle, gaasi andmine katkestatakse ajutiselt remondi tõttu vm) ja avatud kraanidega seadmest ruumi voolav gaas võib magaja märkamatult igavesti uinutada. Gaasipliiti ei või kasutada ruumide kütmiseks või mõnel muul otstarbel, milleks ta ei ole ette nähtud.

    Võimalikud avariiolukorrad ja õnnetused gaasitorustikul:

  • gaasi leke hoonetes;
  • gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine;
  • gaasivarustuse katkemine;
  • gaasi leke väljaspool ehitisi;
  • gaasirõhu järsud muutused võrgus;
  • gaasi kontrollimatu süttimine;
  • plahvatus gaasivõrku ühendatud hoonetes.
  • tulekahju gaasitorustiku kaitsetsoonis või selle ümbruses.

lekkiv gaasitsistern on süttinud