GAASIAVARIID
<- tagasiOhud majapidamisgaasiga
Käitumine gaasiavarii korral
    < eelmine lõikjärgmine peatükk >

    Käitumine gaasiavarii korral

    Kõige sagedamaks gaasiavariiks on leke. Selle võivad põhjustada mitmed erinevad asjaolud - vale seadmete paigaldus, vale kasutamine, hooletus jne. Gaasileke iseenesest veel mingi õnnetus ei ole ja seda nimetatakse avariiliseks olukorraks, mis võib põhjustada õnnetuse, kui edasine tegevus ei ole õige.

    Põhireeglid gaasilekke avastamisel on:

  • Võimalusel sulgeda gaasi juurdevool!
  • Tuulutada ruume akende ja uste avamisega!
  • Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega elektrit!
  • Eemalduda ohtlikust piirkonnast!
  • Informeerida ohust teisi inimesi ja häirekeskust!
  • Võimalusel lülitada ohtlikust piirkonnast välja elekter!

kui gaasipliidil kustub leek, siis sulge kohe põletite nupud

sulge gaasiballooni kraan

ava ruumi tuulutamiseks aken

elektrikilbist saab kogu korteri vooluvõrgust välja lülitada

    Gaasi juurdevoolu sulgemine sõltub sellest, kus on leke. Kui lekke põhjustajaks on lahtiununenud kraan pliidi küljes, siis on olukord kõige lihtsam. Gaasipliidi tule kustumisel sulgeda kohe kõik gaasikraanid. Kui aga torustik on vigastatud, siis tuleb sulgeda see kraan, kust gaas sellesse torustikku jõuab. Gaasiballoonide korral on selge, et kui kuskilt midagi lekib, siis tuleb koheselt sulgeda balloon. Kui viga on aga balloonis, siis peab koheselt kustuma kohale selle firma, kust see on ostetud või teavitama ohust häirekeskust.

    Ruume on kiiresti tarvis tuulutada sel põhjusel, et seal ei tekiks plahvatusohtlikku gaasisegu. Samuti aitavad avatud aknad ja uksed vähendada kahjustusi, kui siiski plahvatus toimub. Selleks, et oht kindlalt möödas oleks, tuleb tuulutamist teha vähemalt 30 minuti vältel. See peaks tagama õhu puhtuse, kui gaasi enam juurde ei tule.

    Igasugune süüteallikas - lahtine tuli, elektrisäde jne, võib ruumis oleva gaasi süüdata ja sõltuvalt gaasi kontsentratsioonist tekitada plahvatuse. Selleks, et vältida elektrisädeme tekkimist, ei tohi peale ohu avastamist ühtegi elektrilist seadet lülitada ega seinast välja tõmmata. Teatavasti tekitab iga lülitus selles kohas väikeseid sädemeid. Ka siis, kui gaasiga täidetud ruumis põleb tuli, on ohutum jätta see põlema, mitte teha lülitus, mis võib tekitada sädeme. Kõige sagedamini tekivad sellised olukorrad köögis, sest gaasipliidid asuvad seal. Elektriliselt on väga ohtlikuks seadmeks seal külmkapp, sest selles toimub automaatselt iga teatava aja tagant kompressori sisse- ja välja lülitamine. Sellega kaasneb ka mingi säde, mis on ohtlik. Seetõttu on kõige kindlam lülitada elekter välja terves ohupiirkonnas, milleks võib olla korter, maja jne. Elektri väljalülitamist võib teha ainult sellisest kohast, kus gaasilõhna tunda ei ole, näiteks trepikojast, teisest ruumist.

    Koheselt tuleb ohust informeerida ka teisi seal lähedal olevaid inimesi ning sealt eemalduda. Samuti võimalikult kiiresti anda informatsioon häirekeskusele. Seda, mida häirekeskusele öelda, ei pea ise peast teadma, vaid sealt küsitakse mida vaja.

    Häirekeskuse informeerimisel on tarvis küsimustele vastates anda järgmist infot:

  • Selgitada, mis juhtus (õnnetuse üldine iseloom ja väljendus - lõhn, nähtavad vigastused, tulekahju …)
  • Avarii asukoht või koht, kus avastati gaasi lõhn. Kas avariikoht on ruumis, trepikojas, keldris, väljaspool hooneid?
  • Kas avariikoha lähedal on kraane, millest on võimalik lekkekohale viivat torustikku sulgeda? Kas gaasi juurdevool on suletud?
  • Kas samas ruumis on vooluvõrku ühendatud elektriseadmeid? Kas ruumis on elekter sees?
  • Kas läheduses on lahtist tuld? (küünlad, kamin, ahi jne)
  • Millal avarii avastati?
  • Kas avarii tekkis mingi konkreetse tegevuse tagajärjel (mingid ehitustööd, toidutegemine, hooletus)?
  • Kas antud olukorras on ohustatud inimesed, lähedal asuvad hooned või muud objektid?
  • Enda nimi ja kontaktandmed.

    Kui gaasi lõhn on elamu trepikojas, tuleb võimalusel tuulutamiseks avada trepikoja aknad ja välisuks. Kui gaas tungib trepikotta keldrist, siis ei tohi mingil juhul keldrit tuulutada trepikoja kaudu. Keelatud on keldrisse minek! Avada keldri välisuks ning väljuda ohutsoonist. Kui gaasi sulgemisega ja ruumide tuulutamisega gaasi kontsentratsioon ruumides ei vähene, alustatakse inimeste majast evakueerimist. Kõik peavad saama hoiatuse, et nad ei kasutaks lahtist tuld, et nad ei suitsetaks ega lülitaks sisse / välja elektriseadmeid. Kui leket ei avastata või on selle likvideerimine aega nõudev, siis sulgevad spetsialistid kogu maja gaasikraani. Keldrisse võib gaasilõhn tungida ka maa-alusest vigastatud gaasitorustikust.

    Kui avastatakse gaasilõhn väljaspool hooneid, siis võib see tulla maa-alusest gaasilekkest, mille korral on lekkekohast 50 m raadiuses olevad hooned ohus. Gaas tungib neisse keldrite kaudu. Võetakse kasutusele kõik abinõud (liikluse seiskamine, elanike evakueerimine, ruumide tuulutus), et ära hoida plahvatusi, lämbumisi ja muid õnnetusjuhtumeid. Vigastatud gaasitorust imendub gaas pinnasesse, tõuseb kuni tänava või tee tiheda kattekihini. Talvel tõuseb gaas kuni külmunud pinnasekihini ja võib mõnikord mööda teealust liivvahekihti levida üsna kaugele.

    Kui gaasilõhna on tunda linnaosa majade mitmetes korterites, viitab see reaalsele ohule, et antud linnaosas on gaasi madalrõhk tõusnud üle lubatud piiri. Gaasi rõhu tõus võis põhjustada tarbijate gaasiarvestite purunemisi ja lekkeid torustikul või seadmetes. Kõigil tuleb soovitada sulgeda seadmete ja arvestieelne kraan, tuulutada ruume ning oodata asjatundjate kohalejõudmist.

    < eelmine lõikjärgmine peatükk >