printHeliloojad => Juhan Aavik
Elust | Loomingust | Pilte

Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) helilooja, dirigent ja pedagoog. Tema isa Andres Aavik oli kooliõpetaja, laulu- ja pasunakoori juht. 

Juhan Aavik lõpetas 1907 trompetierialal W. Wurmi klassis ning 1911 teooria- ja kompositsioonierialal A. Ljadovi, N. Solovjovi, J. Vîtolsi ja A. Glazunovi klassis Peterburi konservatooriumi. Töötas 1911-1914 Tartus "Vanemuise" teatri muusikajuhina, juhatas 1911-1925 "Vanemuise" muusikaosakonna segakoori ja 1911-1923 "Vanemuise" sümfooniakontserte, oli 1919-25 Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor, aastast 1919 ka Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpetaja. Aastast 1925 elas ja töötas Tallinnas, olles   muusikaelu juhtfiguure: 1925-1933 "Estonia" teatri muusikajuht (kõrvuti Raimund Kulliga) ja dirigent, juhatas sümfooniakontserte (ka Soomes, Lätis, Ungaris) ning "Estonia" muusikaosakonna (EMO) segakoori. 1925-44 oli Tallinna konservatooriumi õppejõud (aastast 1928 professor, 1933-1940 ja 1941-1944 direktor). Oli 1928-1929 ja aastast 1932 Eesti Lauljate Liidu esimees, 1924, 1927-1928 ja aastast 1932 "Muusikalehe" toimetaja (kirjutas ka artikleid) ning aastast 1934 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali esimees. Oli IX, X ja XI üldlaulupeol üldjuhte. Põgenes 1944 Rootsi, tegutses seal noodikirjutajana. Avaldas mälestusteraamatu Muusika radadelt I (Toronto,1959) ning ajalooraamatu Eesti muusika ajalugu (I-II, Stockholm, 1965, III-IV, 1969).