printHeliloojad => Eugen Kapp
Elust | Loomingust | Pilte


Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit (neist kaks lastele), kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat, lühemaid sümfoonilisi teoseid, kontserte, kammerteoseid, soolo- ja koorilaule. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat.

Esikooper "Tasuleegid" valmis sõja-aastail, tähistamaks 600 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. Libreto kirjutas ooperile Paul Rummo. Omal ajal lavastati seda mitmeid kordi (esietendus "Estonias" 1945. aastal), ka väljaspool Eestit. Selles ooperis on nii värvikaid stseene kui ka terve rida kauneid aariaid ja duette. Tendentsliku sisu ja skemaatilise ülesehituse tõttu ei kuulu Eugen Kapi tööd aga eesti ooperite paremikku.

Eduard Tubina "Kratt" (1940) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1947) olid esimesed balletid eesti muusikas. Nii Tubin kui Kapp on balletis kasutanud rahvamuusikat ja sellega väga huvitavalt ümber käinud. "Kalevipoja" muusikast on Kapp teinud kaks süiti, kuhu kuuluvad mitmed üldtuntud palad, nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt.

Eugen Kapp on kirjutanud ka soolo- ja koorilaule ning instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid, muusikat kammeransamblitele, miniatuure klaverile, viiulile ja teistele pillidele. "Nokturn", mis loodud 1927. aastal konservatooriumis, on noore, 19-aastase helilooja esimene viiuliteos. See on kauni meloodiaga, siira, romantilise kõlamaailmaga helitöö, kust kumab läbi ka midagi ellerlikku. Meisterlik on ka konservatooriumi ajal valminud romantilisest hoost kantud Trio nr 1 viiulile, tšellole ja klaverile (1931).

Eugen Kapp on oma muusikas sageli taotlenud piltlikku väljendust, see iseloomustab ka omal ajal väga populaarset klaveripalade tsüklit "Tallinna pildid".

Oma parimates töödes ilmutab Eugen Kapp ergast värvimeelt ning huvi 20. sajandi muusika vastu. Kapp on ise öelnud, et õppis väga palju eesti muusika klassikutelt Mart Saarelt ja Heino Ellerilt - esimeselt eesti rahvaviiside julget ja omapärast kasutamist, teiselt uudseid väljendusvahendeid. Kapi kolmest sümfooniast on kõige huvitavam Kolmas, alapealkirjaga "Kevadine" (1964), mis on valminud eesti muusika 1950. aastate II poolel alanud helikeele uuenemise hoovuses.

Elust | Loomingust | Pilte