printHeliloojad => Artur Lemba
Elust | Loomingust | Pilte

Väljapaistva pianistina komponeeris Lemba enim klaverimuusikat - kontserte (5), sonaate (2), sonatiine (2), etüüde (üle 20), prelüüde, miniatuure jms. Selle kõrval oli ta aga väga viljakas paljudes teisteski žanrides, nagu sümfoonia (2), avamäng (3), ooper (4), kantaat (3), kammeransamblid erinevatele koosseisudele, koorilaul (u. 30), romanss jm.

Heliloojana oli Lemba pigem alalhoidlik ja mitte kuigivõrd uuendusmeelne. Näiteks on ta kirjutanud: "Välismaal hakatakse pettuma uutes muusikavooludes. Üldine soov on tagasi pöörata meloodilisele selgusele ja loomulikule harmooniale ja hakata tarvitama elemente rahvaviiside alusel. Meie noortele heliloojatele Eestis võiks soovitada sisurikkamat klassikalist ja romantilist muusikat põhjalikumalt tundma õppida, et sealt aegamööda tehnikat ja meisterlikkus omandada."

Lembale oli südamelähedane romantiline, eriti vene muusika (Tšaikovski, Glazunov). Ka tema lüürilise väljendusega helikeel oli klassikalis-romantilises stiilis, lähedane eriti vene romantikule Glazunovile. Uutest muusikavooludest ta ei hoolinud.

Artur Lemba kõige populaarsem teos on ta Esimene klaverikontsert G-duur (1905, 2. red 1910), mis on ka üks ta õnnestunumaid töid. See sai populaarseks tänu oma loomulikult voolavale muusikale, siirusele ja meeldejäävatele laululistele teemadele fragment - Lauri Väinmaa, ERSO / Dirigent Arvo Volmer. Sama võib öelda ka tema Esimese sümfoonia kohta (1908, pühendatud Glazunovile), mis on samuti eesti muusikas omas žanris esimene Andante - fragment - The Scottish National Orchestra / Dirigent Neeme Järvi. Tema südamlik "Armastuse poeem" (Poem d’amour, 1916) on populaarne pala eesti viiuldajate repertuaaris fragment - Vardo Rumessen, Urmas Vulp.

Ehkki eesti rahvusliku ooperi algust loetakse Evald Aava "Vikerlastest" (1928), valmis Lembal esimene ooper ("Sabina") juba 1905. aastal.
Elust | Loomingust | Pilte