printHeliloojad => Rudolf Tobias
Elust | Loomingust | Pilte

Rudolf Tobias on esimene professionaalne eesti helilooja. Ta kirjutas eesti esimese sümfoonilise teose - avamängu "Julius Caesar" (1896), esimese kantaadi ("Johannes Damaskusest" solistidele, segakoorile, orelile ja orkestrile, 1897), esimese klaverikontserdi (d-moll, 1897), esimese klaverisonaadi (1897, millest kahjuks on säilinud vaid Finaal c-moll), esimese keelpillikvarteti (d-moll, 1899), esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine", 1909), esimese programmilise helitöö ("Walpurgi burlesk", 1910). Tobiase loodud on ka eesti esimesed polüfoonilised teosed (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d-moll 1898?) ning esimesed arvestatavad klaveriteosed ("Sügispildikesed" 1892, Menuett F-duur 1893 jt). Ainestiku on ta sageli leidnud nii Piiblist kui "Kalevipojast".

Tobiase helikeel on teoseti väga erinev. Tema eeskujud olid saksa muusika suured klassikud Bach, Händel ja Beethoven. Paljudes teostes on monumentaalset, klassikalis-romantilisest stiilist välja kasvanud jõulisust, konflikte ("Joonase lähetamine", "Julius Caesar" fragment - The Scottish National Orchestra / Dirigent Neeme Järvi, "Noored sepad" ER Segakoor / Dirigent Ants Üleoja). Kuid ta on kirjutanud ka väga lüürilist, lihtsat muusikat ("Läbi öö" fragment - Vardo Rumessen, Urmas Vulp, "Otsekui hirv" fragment). "Walpurgi burlesk" on lähedane ekspressionismile, ballaad "Sest ilmaneitsist ilusast" impressionismile.

Tobias armastab polüfoonilisust ja dissonantsiderikast harmooniat. Stiilist olenemata on tema muusikalised kujundid erakordselt eredad, sageli lausa maagiliselt kuulaja tähelepanu haaravad. Tema kirjutistes sageli korduv lause: "Enam energiat, härrased!" sobib iseloomustama ka tema muusikat. Ideid varrukast puistava loojana ei jõudnud ta kahjuks paljusid oma teoseid lõpetada ning ka lõpetatud tööd on sageli visandlikult kirja pandud. Näiteks ei ole selge, millisele esituskoosseisule on mõeldud "Walpurgi burlesk", Tobiase üks omapärasemaid teoseid, ilmselt Goethe "Faustist" ja selle nõidade sabatist inspireeritud ekspressionistlik töö. Teosest on olemas klaverinoot, mis pole aga klaveril mängitav. On oletatud, et helilooja võis kavatseda seda orkestreerida (orkestratsiooni on hiljem teinud Eduard Tubin).
Elust | Loomingust | Pilte