printHeliloojad => Veljo Tormis / Loomingust


Suurteosed koorile.


Tormis on korduvalt öelnud, et ta ei ole muusikat kirjutanud puhtalt musitseerimisrõõmust. Alati on olnud põhjuseks tahtmine midagi öelda, väljendada mõnd ideed. Seepärast on tema muusikas ka erakordselt suur roll sõnal. Tema valitud tekstid on sageli poliitilise alltekstiga, mis on võimendatud muusikaliste kujunditega.

1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul lõi Tormis mitmeid ulatuslikke ja monumentaalseid töid, mis said kohe väga populaarseiks ning mis tänini kuuluvad tema tuntuimate teoste hulka. Kõik nad on suurejoonelise arendusega, lausa orkestraalse koorikäsitlusega ja jõulise sõnumiga suurteosed.

1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse fragment.

1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm" fragment.

"Pikse litaania" (meeskoorile ja suurele trummile, 1974) teksti on kohandanud Ain Kaalep 1644. aastast säilinud loitsu järgi. Tekst on seotud šamanistliku rituaaliga vihma väljakutsumiseks, et päästa põuast kõrbenud vilja. Nii selles teoses kui ka Tormise hilisemas loomingus on folkloorne aines ühendatud orgaaniliselt 20. sajandi väljendusvahenditega fragment.

Oma olemuselt on vanade loodususundi rituaalidega seotud ka "Raua needmine" (1972). Olulise impulsi sai Tormis selle teose kirjutamiseks Moskvas 1970. aastal toimunud muusikakongressilt, kus nägi laval ehtsat šamaani nõiatrummiga - samalaadset pilli ja mängulaadi tahtis Tormis kasutada ka "Raua needmises". Üllatusena oli vajalik korjaki trumm Eestis olemas ja rippus Lennart Meri kodus kaminasiibri küljes. Tekst on loodud mitme luuletaja poolt "Kalevala" loitsude põhjal, teose kõrgpunktis on kasutatud ka kaasaegseid motiive. See sõjavastane teos oli mõeldud hoiatusena, et inimkond peaks säilitama oma võimu tehnika (raua) üle ja kasutama seda ainult loovatel, mitte purustuslikel eesmärkidel. Teose tekst järgib šamanistlikku põhimõtet, mille kohaselt annab inimesele võimu asjade üle just nende saamisloo ja olemuse tundmine. Seose loitsimise ja šamanistliku rituaaliga loob "Raua needmises" eelkõige nõiatrumm dirigendi (rituaali juhi) käes.

Teose muusikalised motiivid on üksnes mõnenoodilised ja väikese ulatusega, otsekui oleksid nad pärit ürgsest regilaulust. Tegelikult on nad Tormise loodud ja seotud kunstliku helilaadiga. Kaasaegsetest relvadest kõneleva tekstiga on ühendatud moodsa kooritehnika võtteid: kõne ebamäärasel helikõrgusel, karjed, klastrid, sireeni jäljendavad glissando'd. See väga ekspressiivne ja võimas kooristseen on Tormise tuntumaid teoseid kogu maailmas fragment.

tagasi