Heliloojad => Eduard Tubin / Loomingust / Lavateosed
print

"Barbara von Tisenhusen", ooper


"Barbara von Tisenhusen" sai valmis 1968. aasta juunis ning järgmise aasta detsembris etendus see "Estonias" - selle 57 mängukorda oli eesti uudisooperi rekord. Ooperi esmalavastaja oli Udo Väljaots. Ooper on kolmevaatuseline, igas vaatuses 3 pilti. Libreto kirjutas Jaan Kross Aino Kallase samanimelise novelli põhjal.

Ooperi tegevus toimub Tallinnas 1551. aastal. Barbara on orvust aadlipreili, kes kõrgest soost hoolimata tunneb sümpaatiat lihtrahva vastu. Kui tema kasuvanemate lossi asub teenistusse uus kirjutaja Franz Bonnius, tunneb Barbara mehe vastu kohe huvi. Noored armuvad ning I vaatus lõpebki nende armastusduetiga.

II vaatus algab aadlike julma kihlveo-mänguga, kus ühe karu vastu võitlevad kümned koerad. Barbara protestib ebainimlikkuse vastu ja jookseb publiku seast minema. Bonnius soovib Barbaraga abielluda, kuid seadused on nende vastu. Seaduse kohaselt on aadlipreili ja alamast soost mehe liit ilma nende perekonna loata keelatud ning karistatav surmanuhtlusega. Põgenemisel õnnestub pääseda vaid Bonniusel, Barbara tabatakse ning kohtu otsuse kohaselt uputavad vennad ta jääauku.

Muusikaliselt põhineb ooper vanal chaconne'i vormil: kogu teose aluseks on ooperi algul kõlav 9-noodiline bassiteema fragment. See kõlab tähtsamates episoodides varieeritult, sageli ka lühendatult - napist algmaterjalist on autor tuletanud üha uusi kujundeid ja karaktereid. Näiteks lähtub sellest teemast nii 2. stseeni alguse vaikne ja rahulik meeleolu kui ka brutaalne 8. stseen, kus Barbara kohtus vendade kätte antakse fragment.

Kõlavärvidega iseloomustab Tubin erinevaid olukordi ja tegelasi. Näiteks kõlavad vendade Tisenhusenite ilmudes alati tromboonid, Barbara ja Bonniuse stseene saadavad keel- ja puupillid fragment. Lõpupildis, jääaugu juures, loob täiesti uue kõlavarjundi aga tšelesta habras tämber, mida eelnevalt pole teoses kordagi kasutatud.

tagasi