printHeliloojad => Tuudur Vettik

Vettiku koorijuhitegevusest

Juba konservatooriumis õppimise ajal märgati Vettikut kui andekat koorijuhti. Kuna koorijuhtimise eriala avati Tallinna konservatooriumis alles 1940. aastal, sai seda varem õppida muusikapedagoogika erialal (õpetajateks Juhan Aavik ja August Topman). Tartus oli Vettik ise laulnud Juhan Simmi ja Tallinnas Konstantin Türnpu kooris ning ka need dirigendid olid talle eeskujuks. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Vettik aktiivselt tööle ning oli 1948. aastani Tallinnas üks hinnatumaid kooridirigente ja silmapaistvamaid muusikategelasi. Ühtekokku on ta juhatanud 24 koori (ülekaalus segakoorid), millest mitmed viis kontsertkoori tasemele. Olulisim on tema töö Tallinna Rahvaülikooli Seltsi segakoori juhina (1924-1938).

Vettikut huvitas eriti eesti uus koorilooming - tema koorid olid rahvusliku muusika edendamisel kõige järjekindlamad ja olid seetõttu sageli eesti heliloojate laulude esmaesitajaiks. Sageli valis ka Eesti Lauljate Liit uute laulude tutvustajaks Vettiku koori. Mart Saar on öelnud: "Mis minu laulude ettekandesse puutub, siis pean ütlema, et imestamisväärselt oskab Vettik haarata lauludes meeleolu, mis minu mõtteid väga otsekoheselt tabab."

Aastal 1940 sai Vettikust Tallinna konservatooriumi vastavatud muusikajuhtimise kateedri juhataja. Koos Gustav Ernesaksa ja Jüri Varistega kujunes temast üks meie koorijuhtide koolkonna rajajaid. Pärast II maailmasõda nõudis temalt palju energiat sõja ajal lagunenud kooride tegevuse taaselustamise ning nende ettevalmistamine esimeseks sõjajärgseks laulupeoks (1947. a.). Vettik oli üldjuht 1933. a., 1938. a., 1947. a., 1960. a., 1969. a. ja 1980. aasta üldlaulupeol.

tagasi