printHeliloojad => Tuudur Vettik
Elust | Loomingust | Pilte

Vettik oli eelkõige koorihelilooja: ta on loonud paarsada koorilaulu, lisaks paarkümmend soololaulu ning üksikuid kammer- ja orkestriteoseid.

Nii nagu Vettikut hinnati väga kõrgelt dirigendina, pälvis ta auhindu ka mitmetel koorilaulude võistlustel. Kui Vettiku 40. sünnipäeva puhul (1939. a.) tehti tema tööst kokkuvõtteid, leiti, et ta on üks temperamentsemaid ja silmapaistvamaid noorema põlve dirigente ning tema laululooming on eesti koorilaulude seas üks lauldavamaid.

Tallinna konservatooriumis oli Vettik Artur Kapi kompositsiooniüliõpilane. Tema vaated, suhtumine loodusesse, rahvaluulesse ja rahvuslikku muusikasse olid aga väga lähedased pigem Mart Saare omadega - tema juures õppis Vettik eraviisiliselt seitse aastat (1925-1932). Rahvalaule tundis Vettik hästi juba oma lapsepõlvest, nende sisemisi väärtusi avastama ja hindama õpetas teda aga just Mart Saar.

Koorijuhina tundis Vettik väga hästi koori võimalusi, samuti oli tal peen tekstitaju. Juba oma varastest lauludest peale on ta osanud leida koorist erinevaid kõlavärve - selle poolest oli Vettik sajandi esimese poole eesti heliloojate seas lausa novaator. Ta on kirjutanud, et koori ei tule võtta neljahäälse massina, vaid rikkaliku ansamblina, mille sees arvukalt eredaid tämbreid (sealjuures on tema laulud sageli mitte nelja-, vaid viie-, kuue-, seitsme- ja enamahäälsed).

Vettikul on väga erineva iseloomuga laule. Üsna palju on tal lõbusaid ja tantsulisi uuemate rahvalaulude seadeid ("Virulaste tantsud"). Selle kõrval on aga mitmeid tardunud, veidi sünge ja salapärase iseloomuga koorilaule. Neist "Nokturn" (Kersti Merilaas, 1937) Tallinna Kammerkoor / Dirigent Ants Üleoja ja "Kuu" (Vettik, 1940) RAM / Dirigent Gustav Ernesaks on eesti muusika tähtteosed. Vettikul on ka hümnilikke isamaalisi laule, neist tuntuim on "Su Põhjamaa päikese kullast" (Markus Univer, 1934).

Elust | Loomingust | Pilte