![]() |
|
Elust | Loomingust | Pilte | |
Mari Vihmandi loomingut hakkas publik märkama 1990. aastate algul. Üks ta esimesi väga edukaid teoseid oli "Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest" (sopranile ja kammeransamblile, 1992). 1995. aastal sai riikliku kultuuripreemia tema kammerooper "Lugu klaasist". Järgmisel aastal kirjutatud orkestriteos "Floreo" ("Õitsen") Vihmandi loomingus moodustab mahukaima osa kammermuusika, tunnustust on leidnud aga ka tema orkestritööd. "Floreo" kõrval on tuntuim Hollandi Raadio kammerorkestri tellimusel valminud "Aknad unustatud maastikule" (1997). Vihmandi muusika on talle iseloomulikult nõtke ja detailirikas, eelkõige keskendub ta kõlale ja selle varjunditele. Vihmandi pala soolo-oboele "Küsimus" (1996) Mitmed Vihmandi teosed on saanud tugevaid impulsse luulest ja kirjandusest, näiteks "Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest" (sopranile ja kammeransamblile, 1992) ning vokaaltsükkel "Inglid tulevad tagasi" (sopranile ja kammeransamblile, 2001). Vihmandi kammerooper "Lugu klaasist" (helilooja oma libretole, esietendus festivalil "NYYD 1995") põhineb Hans Christian Anderseni ja Villy S¸renseni muinasjutu-allegooriatel. Teos pälvis samal aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia. |
|
Elust | Loomingust | Pilte |