Heliloojad => Mari VihmandMari Vihmandi loomingut hakkas publik märkama 1990. aastate algul. Üks ta esimesi väga edukaid teoseid oli "Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest" (sopranile ja kammeransamblile, 1992). 1995. aastal sai riikliku kultuuripreemia tema kammerooper "Lugu klaasist". Järgmisel aastal kirjutatud orkestriteos "Floreo" ("Õitsen") 
tuli aga võitjaks alla 30-aastaste heliloojate kategoorias UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis.
Vihmandi loomingus moodustab mahukaima osa kammermuusika, tunnustust on leidnud aga ka tema orkestritööd. "Floreo" kõrval on tuntuim Hollandi Raadio kammerorkestri tellimusel valminud "Aknad unustatud maastikule" (1997). Vihmandi muusika on talle iseloomulikult nõtke ja detailirikas, eelkõige keskendub ta kõlale ja selle varjunditele.
Vihmandi pala soolo-oboele "Küsimus" (1996) valmis Eesti edukaima noore oboemängija Kalev Kuljuse tellimusel Vihmandi ja Kuljuse ühisel õpiajal Lyonis. Seda kirjutades olevat helilooja kogenud, kuivõrd keeruline on kirjutada ühele pillile. Autori sõnul olevat see koguni keerulisem kui kirjutada tervele orkestrile. Rahuldava tulemuseni jõudis ta alles pärast mitmekordset ümbertegemist. Hiljem on Vihmand vastu võtnud veel ühe sarnase väljakutse ning kirjutanud Mihkel Peäskele teose "Keeris" (sooloflöödile, 2001/2002).
Elektrooniline kompositsioon "…ja nüüd tuli aeg minu juurde alasti…" (1997) oli Vihmandi esimene sedalaadi helitöö ning sellega tegeles ta nii Prantsusmaal kui Eestis. Teoses on kasutatud eelnevalt salvestatud tekste, kandlemängu ning rahvamuusika arhiiviülesvõtteid. Teose tellis festival "NYYD".
Mitmed Vihmandi teosed on saanud tugevaid impulsse luulest ja kirjandusest, näiteks "Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest" (sopranile ja kammeransamblile, 1992) ning vokaaltsükkel "Inglid tulevad tagasi" (sopranile ja kammeransamblile, 2001). Vihmandi kammerooper "Lugu klaasist" (helilooja oma libretole, esietendus festivalil "NYYD 1995") põhineb Hans Christian Anderseni ja Villy S¸renseni muinasjutu-allegooriatel. Teos pälvis samal aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.