1911.-12.
a võttis ta ette ümbermaailmareisi. Vene revolutsioon sundis Keyserlingi
minema Saksamaale, kus tegi ka lõviosa oma elutööst. H. von Keyserling
suri 1946. a Innsbruckis.
1920. a asutas Keyserling Darmstadtis filosoofiaõppeasutuse Tarkuse
kool (Schule der Weisheit). Keyserling püüdis W. Dilthey ja
F. Nietzsche ideedest lähtudes luua Euroopa ja Euroopa-väliseid
kultuure universaalselt mõtestavat antropoloogiat. Teda võiks pidada
uue ajastu filosoofiks - "Euroopa guruks" - sest ta kuulutas ette
inimese vaimset taassündi uuenevas maailmas. Krahv Keyserling oli
pigem poeet kui teadlane, unistaja ja heietaja, kelle kõrgstiilis
kirjutatud paksud köited on täidetud ülevoolavate kujundite, üksteisest
välja kasvavate ja üksteisega läbi põimunud mõtteseostega, üllatavate
analoogiatega, samal ajal aga kantud asjade ja nähtuste süvaanalüüsi
ja filosoofilise teravmeelsuse vaimust. Aastast 1947 tegutseb Saksamaal
Keyserlingi Selts.
|