Esilehele Tagasi Edasi

Kuulsaid mõisnikke

Välju
 
Teisi mõisnikke

 






HERMANN von KEYSERLING (1880-1946)
Hermann von Keyserling sündis Kõnnu mõisas, kuulus loodusteadlane Alexander von Keyserling oli tema vanaisa. Perekonnatraditsioone jätkates õppis Hermann Tartus ja Viinis geoloogiat, valis aga pärast ülikooli lõpetamist hoopis filosoofi tee. Elanud mõne aasta Lääne-Euroopas, kus tema esimesed filosoofia-alased raamatud talle kuigi suurt kuulsust ei toonud, tõmbus Keyserling erakuna tagasi oma perekonnamõisasse Raikkülla.
1911.-12. a võttis ta ette ümbermaailmareisi. Vene revolutsioon sundis Keyserlingi minema Saksamaale, kus tegi ka lõviosa oma elutööst. H. von Keyserling suri 1946. a Innsbruckis.
1920. a asutas Keyserling Darmstadtis filosoofiaõppeasutuse Tarkuse kool (Schule der Weisheit). Keyserling püüdis W. Dilthey ja F. Nietzsche ideedest lähtudes luua Euroopa ja Euroopa-väliseid kultuure universaalselt mõtestavat antropoloogiat. Teda võiks pidada uue ajastu filosoofiks - "Euroopa guruks" - sest ta kuulutas ette inimese vaimset taassündi uuenevas maailmas. Krahv Keyserling oli pigem poeet kui teadlane, unistaja ja heietaja, kelle kõrgstiilis kirjutatud paksud köited on täidetud ülevoolavate kujundite, üksteisest välja kasvavate ja üksteisega läbi põimunud mõtteseostega, üllatavate analoogiatega, samal ajal aga kantud asjade ja nähtuste süvaanalüüsi ja filosoofilise teravmeelsuse vaimust. Aastast 1947 tegutseb Saksamaal Keyserlingi Selts.


SisukordAjaluguArhitektuurMõisnikudNimestikKaartÜlesanded