Esilehele Tagasi Edasi

Majandus

Välju
 
Leheküljed Teave Mõisaelu Ajaloosündmused
 

 



17. SAJAND

Pärast pikajalist sõjategevust ning nälja- ja katkuaegu hakkas rahvaarv ja maa majanduslik kandevõime 17. saj hakul taas kasvama. Järgnenud sajandi vältel toimus mõisamajanduse ulatuslik ekstensiivne areng. Sellele aitasid kaasa soodsad viljahinnad Euroopas, teiselt poolt ka Rootsi valitsuse helde läänipoliitika. Hulganisti riigi maid anti läänideks rootsi ohvitseridele, ametnikele, aga ka linnakaupmeestele jt. Nii uued kui vanad mõisnikud asusid järjepidevalt oma valduste piire laiendama, lähestikku asuvaid mõisu liitma ning mõisasüdamikust kaugematele maadele kõrvalmõisaid rajama.
Ühtaegu hakkas endisest sõjamehest või ametnikust mõisaomaniku palgele lisanduma rahuliku põllumehe ja majanduselu juhtija jooni. Koos sellega muutus ka mõisate väline ilme. Mõisast sai alaline elukoht ja majanduskeskus, kus lisaks enamasti puust häärberile (sks. k Herberge) olid tallid, laudad, rehi, sepikoda, valitsejamaja jt. hooned.
Suurde rahapuudusse sattunud Rootsi keskvalitsus kuulutatas 1680. a välja reduktsiooni ehk varem riigile kuulunud mõisate tagasivõtmise. Sellest kujunes peaaegu kogu ühiskonda puudutav ulatuslik reform.





 



Saue mõisnik Bernhard von Scharenberg.
Maal Keila kirikust, 1632.
Foto P. Säre