Hindamismudelitest
Koostaja: Tiia Niggulis Erinevatest kontrolli- ja hindamisvahenditest vääriks enam tähelepanu hindamismudel (inglise k rubric). Hindamismudelid on õpetaja ja õpilaste koostöös hoolikalt koostatud hinnangute skeem. Selle ühel pool on kriteeriumid, mida õpetaja ja õpilased loevad antud tegevuse ja/või produkti juures kõige olulisemaks, risti ülal on hindepallid või sõnalised tasemed, mida kasutatakse loetletud kriteeriumide hindamiseks. Lisaks võib olla iga kriteeriumi juures kirjas, kui suure kaaluga vastavat kriteeriumi arvestatakse. Hindamismudelitel on kolm olulist tunnust: hinnangulised kriteeriumid, omaduste (tasemete) määratlus ja punktiarvestuse strateegia. Hindamismudeleid võib liigitada kaheks: hinnatakse lähtudes kogutulemuse summast (holistiline) või hinnatakse erinevaid osasid, millest moodustub lõplik hinne (analüütiline). Analüütilisel hindamismudelil on sõnastatud üksikud kriteeriumid kõikidel tasemetel ning kriteeriume on võimalik eraldi hinnata. Analüütiline hindamismudel annab õpilasele täpsema ja põhjalikuma ülevaate, mida peab tegema, et saavutada soovitud taset. Ka õpetajad leiavad, et holistilise hindamismudeli abil on õpilasi järjest raskem hinnata. Analüütilise hindamismudeli puhul näitavad tasemete kirjeldused õpilastele, milline peab olema nende sooritus erinevate tasemete korral iga kriteeriumi puhul eraldi. Analüütilise hindamismudeli eelised:
Koomiksi analüütilise hindamismudeli näide
Koomiksi holistilise hindamismudeli näideVäga hea töö:
Hea töö:
Rahuldav töö:
Antud keskkonnas loodud hindamismudelid kuuluvad analüütiliste hindamismudelite hulka. Kuidas hindamismudeleid luua?Et luua hindamismudelit konkreetse õppeülesande tarbeks, tuleb kõigepealt enda jaoks kirja panna eesmärgid, milleni soovitakse jõuda. Soovitused eesmärkide määramiseks:
Et luua efektiivset hindamismudelit kompleksseks hindamiseks, peaks silmas pidama järgmisi punkte:
7 sammu hindamismudelite loomiseks.
Punkt 1 on oluline vaid juhul, kui selline töö on õpilastele esmakordne või harjumatu. Punkt 3 ja 4 on küll väga vajalikud, kuid klassis ajamahukad. Skaalaastmestiku võib õpetaja ka ise koostada, eriti siis, kui õpilased on harjunud hindamismudeleid kasutama. Autorid on rõhutanud, et hindamismudelite loomisel tuleb kasutada lihtsat ja üheselt arusaadavat keelt, et lapsed mõistaksid, mida on mõeldud. Vältida tuleks negatiivset keelekasutust.
Kasutatud materjalidGoodrich, H. ( 1996). Understanding Rubrics. Educational Leadership, Vol. 54, Issue 4, pp 14-18. Moskal, Barbara M. (2003). Recommendations for developing classroom performance assessments and scoring rubrics. Practical Assessment, Research & Evaluation, 8(14). 16. juulil 2007, http://pareonline.net/getvn.asp?v=8&n=14 Mueller, J. (2006). Authentic Assessment Toolbox. 01. augustil 2006, http://jonathan.mueller.faculty.noctrl.edu/toolbox/index.htm Nitko, A. J., Brookhart S. M. (2007) Educational Assessment of Students. 5th ed. Upper Saddle River, New Jersey: Pearson Prentice Hall. Popham, W. J. (1997). What's Wrong--and What's Right--with Rubrics. Educational Leadership, Vol. 55, No 2, pp 72-75. Stefl-Mabry, J. (2004). Building Rubrics into Powerful Learning Assessment Tools. Knowledge Quest, Vol. 32, Issue 5, pp 21-25. Stix, A. (1997). Creating Rubrics Through Negotiable Contracting and Assessment. 02. augustil 2006, http://www.interactiveclassroom.com/articles_006.htm Taggart, G. L., Phifer, S. J, Nixon, J. A., Wood, M. (2001) Rubrics: A Handbook for Construction and Use. New York: Rowman & Littlefield Education.
|
![]() Hindamismudelid 2007 :: Veiko Hani Sellel lehel olevad hindamismudelid on kasutatavad Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License alusel Teade haldurile |