Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine

Tööleht
  • omadussõna on põhisõna,
  • jälgi erinevusi nimisõnareeglist,
  • jäta meelde reeglid
  Erinevalt nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglitest ei ole omadussõnade eelneva sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel.
Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile.

Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane.

Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne.

Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Vt ka Kontekstireegli mõju

Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt.Täpsemalt

1, 2