Omadus-, arv-, ase-, määrsõna ja nimisõnaühendite õigekiri

Nimisõna on põhisõna

Tööleht
  • jälgida täiendsõna liiki,
  • tajuda sõna tähenduse muutust,
  • jätta meelde põhimõtted. 
 

Nimisõna ja mõne muu sõnaliigi ühendid kirjutatakse üldiselt lahku, v.a mõisted

 

Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat.

 

Lahku

 

Erandlikult kokku

  • kohanimelised täiendid, sh suurtähelised, nt Viini vorst, Rootsi kardinad, Hiina tee, Soome kelk, Türgi diivan; gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, vene muusika, ungari kirjandus jt;

 

 
  • lühenenud tüvega täiendsõna (vomireegli järgi), nt ühistegevus, ürgmets; hõõrdketas jt;

 

  • eesnimelise täiendiga tootenimed, nt Aleksandri kook, Napoleoni tort, Heleni neljaviljahelbed, Veski-Mati riis; Alma piim, Jaani leib, Kadri sai jt;
 
  • eesnimeline täiend mittetootenimedes, nt jaanililli, jaaniuss, kadripäev, mardihani, pärtliöö, eevaülikond, mardisant jt;
  • ülekantud tähenduses suurtähelised nimetäiendid (nii koha- kui ka isikunimelised), nt Hiina mõistatus e Hiina ime (= midagi täiesti arusaamatut ja keerulist), Hiina viisakus (= ülisuur viisakus), Trooja hobune ( = saadetis, mis toob saajale kahju), Gordioni sõlm (= lahendamatuna näiv probleem), Achilleuse kand (= ainus nõrk koht), Saalomoni otsus (= ootamatu, kuid tark ja õiglane otsus) jt.
 
  • kui tekib uus tähendus, mõiste - vrd uusaasta (hommik) : head uut aastat, väikemees (poiss) :väike mees (väikest kasvu) jt.

1, 2, 3 , 4