Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Tööleht
  • jälgi täiendsôna käänet,
  • mõista põhimõtet,
  • jäta meelde 3 pôhireeglit.
  Kahe nimisõna kokku- või lahkukirjutamine sõltub täiendsõna käändest.
Kokku
Lahku
Täiendsôna ainsuse nimetavas kirjutatakse järgnevaga vormipõhimõttel alati kokku (nt. kuldsõrmus, lõppsõna).

 

Täiendsôna mitmuse omastavas kirjutatakse tavaliselt lahku (nt raamatute nimestik, ekspertide komisjon, sademete hulk, ostude nimekiri). Erandid

Ainsuse omastavas oleva täiendsôna kokku- või lahkukirjutamise määravad tähendus ja küsimus.

Täiendsôna ainsuse omastavas

Kokku
Lahku
  • täiendsõna väljendab liiki või laadi ja vastab küsimusele missugune (mis liiki? mis laadi? mis?) 

nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer; taskukell, seinakell, käekell, tornikell ...; 

  • täiendsõna näitab kuuluvust, vastab küsimusele kelle? mille?

nt naabri koer, poisi koer; ema kell, tädi kell, poja kell.

 
  • hulka ja kogu väljendavad ühendid 
    nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild;
  • kui hulka ja kogu väljendava sõna täiendosa on liitsõna 
nt mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil.
  • mitmusliku sisuga ainsuse omastav 

nt tikutoos, raamatukapp, suusabaas, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek.

 

 

Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat).

Vt lisaks Täiendi môju

Teistes käänetes täiendsõnad

Môistereegli järgi kirjutatakse kokku ka mõnes muus käändes esinevaid täiendsônu, nt

Teo- ja tegijanimed
1, 2