Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Tööleht

  • erista nime ja nimetust (liigisõna);
  • jälgi, kas esimene sõna käändub (võõraste nimede puhul tuleb abi otsida teatmeteostest, eelkõige Õigekeelsussõnaraamatust)
 

Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm.

Lahku kirjutatakse

Kokku kirjutatakse

  • iseseisva kohanimena esinev esiosa, nt Peipsi järv = Peipsi, Tartu linn = Tartu, Soome laht, Jaapani meri;
  • iseseisva kohanimena mitteesinev käändumatu esisõna, nt Emajõgi, Igaküla, Munamägi;  

  • omadussõnaline käänduv esiosa, nt Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Must meri (Musta merre, Mustalt merelt);

 

  • omadussõnaline mittekäänduv esiosa või omadussõnatüvi, nt Suursaar (Suursaarel), Pühajärv (Pühajärvel), Paljassaar (Paljassaarel); 
  • Erand isikunimi liigisõnast maa, nt  Adélie maa, Baffini maa
  • liigisõna maa, nt Novgorodimaa, Donimaa, Saksamaa, Madalmaad. Täpsemalt
  • traditsioonipõhimõttel liigisõnana esinev tänav, maantee, puiestee, väljak, turg vms, nt Uueturu tänav, Loode põik, Pärnu maantee.


 

  • sidekriipsuga kaksikkohanimi ja ilmakaare nimetus, nt Uus-Meremaa, Kivi-Vigala, Põhja-Eesti, Kagu-Aasia, Kohtla-Järve jt.
  • Erand Valgevene, Suurbritannia

1, 2