TULEOHT
<- tagasiPõlemine ja tulekahju
Tulekahjude tekkepõhjused
Tuleohutusnõuded
Tulekahju areng
Tegutsemine tulekahju korral
Tulekahju kustutamine ja esmased vahendid
    < eelmine lõikjärgmine lõik >

    Tegutsemine tulekahju korral

    Kui oled avastanud tulekahju, siis tegutse järgmiste juhiste järgi:

  • Helista 112 ja teata tulekahjust häirekeskusele!
  • Informeeri tulekahjust läheduses olevaid inimesi! Kui hoones on olemas tulekahjusignalisatsiooni häire, mille töölepanekuks on tarvis vajutada signaalnuppu, siis tuleb seda teha. Aita ilma ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda! Selle punkti täitmine on tarvilik vaid siis, kui põlemine võib ohustada inimesi.
  • Kui käepärast on vajalikud vahendid, siis alusta võimalusel oma elu ja tervist ohtu seadmata tule kustutamist!
  • Kui sündmuskohale saabub päästemeeskond, siis mine kohe nende juurde ja räägi, mida sa sellest tulekahjust tead (kas keegi on sees, kus täpselt põleb, kas on alustatud kustutamist)!

    Häirekeskusesse helistamisel tuleb edastada järgmist infot ning vastata küsimustele:

  • Mis on juhtunud? Kui helistad häirekeskusesse, siis on kõige õigem alustada sellest, mis on juhtunud. Seejärel saab häirekeskuse dispetšer ennast häälestada vastavale lainele ning süveneda kiiremini probleemi. Kui sinu esimeses lauses ei sisaldu probleem, miks sa helistasid ja dispetšer peab ise hakkama seda pärima, siis kulub sellele lisaaega. Tulekahju korral on tähtis, et häirekeskus saaks informatsiooni selle kohta, mis põleb. Kas tules on mõni hoone või sõiduk või kulu või prügi jne. Kui tegemist on hoonega, siis on oluline, millisel korrusel toimub põlemine, kas paistab ainult suitsu või on ka tuld, kui suureks on tuli arenenud.
  • Kus see õnnetus on juhtunud? Alati tuleb võimalikult täpselt öelda õnnetuse aadress. Teatavas mõttes on see kõige tähtsam info, mida abi kutsumiseks on tarvis öelda. Kui on teada, kus on midagi toimunud, siis on sinna võimalik ka abi saata, aga kui õnnetuse liik ja olemus on teadmata, siis võib sündmuspaika jõuda vale abi. Tulekahjude puhul on võrreldes teiste õnnetustega kõige lihtsam kiiresti õigesse kohta jõuda, sest selle reedab harilikult suits.
  • Kas keegi on saanud kannatada? Õnnetuskohtadele saadetakse sõltuvalt õnnetuse liigist ja suurusest väga erinevaid abijõude, kuid nende hulgas ei pruugi alati olla kiirabi. Kiirabi väljasaatmine otsustatakse selle järgi, kas keegi on saanud kannatada või on selleks reaalne oht. Tulekahjude puhul loetakse reaalseks ohuks olukorrad, kus on kindlalt teada või on kahtlus, et põlengust haaratud piirkonnas on inimene sees. Kui helistaja oskab sündmust korrektselt hinnata, siis on kõige tähtsam - inimelu kaitse - ka maksimaalselt tagatud.
  • Kas põlevas hoones võib olla lisaohtusid? Lisaohtudeks on gaasiballoonid, põlevvedelikud, lõhkeained jne. Neid võib sageli leiduda igasugustes kõrvalhoonetes, garaažides, pööningutel jne.
  • Teataja nimi ja kontakttelefoni number. Kuigi häirekeskuste tehnika võimaldab enamiku telefoninumbritest koheselt selgeks teha, on siiski vajalik ka selle üleküsimine, sest mõningates olukordades ei ole hiljem võimalik samalt numbrilt kedagi kätte saada. Numbri olemasolu on tarvis selleks, et oleks võimalik sulle vajadusel tagasi helistada ja küsida lisainfot. Sageli ei leia abijõud õiget õnnetuskohta kohe üles ja on tarvis seda täpsustada.

    Selleks, et sa saaksid ennast natuke rahulikumalt tunda ning oma edasist tegevust paremini organiseerida, oleks kasulik küsida häirekeskuselt, kui kiiresti abi kohale jõuab. Sellele ei pruugita osata küll piisava täpsusega vastata, sest ei ole täpselt teada, millise tee valib päästemeeskond sõiduks ja millised on teeolud, kuid umbkaudse abi saabumise aja saate te ikkagi teada. Kui ootama peab 5 minutit, siis jõuab selle aja jooksul vaid teisi inimesi teavitada, kuid kui oodata on tarvis 15 minutit, siis peab võimalusel kindlasti alustama täiskasvanu eestvedamisel kohapealset töö organiseerimist.

    Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid:

  • Liigu võimalikult ohutult!
  • Ole võimalikult nähtav!
  • Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes!
  • Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni!
  • Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all!
  • Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist!
  • Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised!
  • Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi!
  • Ära sea elu ohtu!
  • Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid!
  • Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)!
  • Lülita ruumist välja elekter (selleks lase eelnevalt vanematel endale näidata, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon.

    Eestis kehtiva Päästeseaduse järgi on igal inimesel õigus alustada päästetööde läbiviimist, kuid tingimusel, et oma tegutsemisega ei tekitata rohkem kahju kui ära hoitakse. Kui oled kindel, et saad tulekolde kustutamisega ise hakkama ja see ei too endaga kaasa mingeid lisakahjusid, siis on kõige õigem nii ka käituda. Pole midagi lihtsamat, kui võtta anum veega ja selle abil tuli kustutada. Tähelepanu!!! Kui tegemist on elektriseadmega, siis on vee kasutamine eluohtlik. Enne elektriseadme kustutama asumist tuleb selle juhe võimalusel elektrivõrgust välja tõmmata. Kui oled veendunud, et elektriseade ei ole voolu all, siis võib seda kustutada ka veega. Voolu all olevat elektriseadet võib kustutada ainult erimärgistusega tulekustutist. Tulekustuti etiketil peab olema tähis E. Kui toas on süttinud televiisor, siis selle kustutamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Kuuma kineskoobi (ekraani) pihta vee viskamine põhjustab kineskoobi plahvatuse, mis pillub laiali hulgaliselt klaasikilde. Kui on tarvis põlevale telerile vett visata, siis tuleb viskamise hetkel seista selle kõrval, mitte ees.

    Ohtlik on ka pliidi peal süttinud toidu kustutamine, sest vesi põlevat rasva ja õli ei kustuta ning vee viskamine neile põhjustab kuumade rasvade laialipaiskumise. Pliidil süttinud toidu kustutamiseks on kõige efektiivsem kasutada selle anuma katmist kaanega, kaane asemel võib kasutada ka riideeset..

    Reeglid, mida järgida, kui koolis on tulekahju:

  • Kogu klass peab püsima koos ning ilma õpetaja loata ei tohi hakata klassiruumist väljuma! (Kui oled põlevas ruumis, siis tuleb sealt viivitamatult väljuda!)
  • Kui koolimaja koridorid on täitunud suitsuga, siis on turvalisem jääda klassi ning ennast seal kaitsta!
  • Klassis olles tuleb hoida klassiuks suletuna (mitte lukus). Klassi aknad tuleb teha lahti ja kõik peavad minema akende lähedusse, sest siis teid märgatakse ning te olete värske õhu käes. Loomulikult ei tohi akent lahti teha, kui suits tuleb akendest sisse.
  • Kui ukse pragudest tuleb suitsu, siis tuleb need võimalusel riietega kinni toppida. Kui klassiruumis on vett, siis kasta need riided eelnevalt märjaks.
  • Kui siiski läheb olukord klassis selliseks, et seal ei ole võimalik olla, siis tuleb õpetaja korraldusel kõigil koos tegutseda. Läbi suitsuse ruumi liikumiseks on tarvis katta suu ja nina võimalusel märja riidega.
  • Koolimajast väljumisel peab õpetaja võtma kaasa ka klassipäeviku, mille alusel saab pärast täpselt kontrollida, kas kõik on hoonest välja saanud.
  • Peale koolimajast väljumist peavad kõik klassid koos püsima ning vastavalt päästetöötajate või koolidirektori korraldusele liikuma ettenähtud kohta.

    Evakuatsioon ja inimeste päästmine

    Evakuatsioon on inimeste sunnitud väljumine ruumist või hoonest ohutusse kohta tulekahju või muu õnnetuse või ohu puhul. Hoones peab olema piisaval arvul nõuetekohaselt avaraid ja liikumiseks ohutuid evakuatsiooniteid, mis tagavad tulekahju või mõne muu õnnetusjuhtumi korral kõikide ruumis viibivate inimeste ohutu ja kiire väljapääsu. Õnnetuse korral tuleb hoonest väljumiseks võimalusel alati kasutada märgistatud evakuatsiooniteid. Hoonetes, kus võib viibida suurel arvul inimesi, peavad olema üles pandud evakuatsiooniplaanid. Nendel on kujutatud korruse põhiplaan, millele on märgitud sinu asukoht plaani lugemise hetkel, väljapääsud ning tulekustutus- ja häireandmisvahendite asukohad. Sellised plaanid peavad olema seintele pandud kõikides koolides. Kindlasti tee endale selgeks, kas sinu koolis on paigaldatud tulekahjusignalisatsioon, mis hakkab ise tulekahju korral tööle ning samuti jäta meelde, kus asuvad häire andmise nupud!

    Inimeste päästmise põhireegel on - ÄRA KUNAGI RISKI OMA ELUGA!

    Tulekahju korral on nii päästetöötajate, kui ka teiste esmaseks ülesandeks ohtu sattunud inimeste viivitamatu abistamine. Inimeste päästmise järjekord sõltub neid ähvardavast ohust. Kõigepealt päästetakse need, keda tuli, tihe suits või kõrge kuumus vahetult ähvardab.

  • Kui sisened ruumi, kus võib olla inimesi, tuleb neid hüüda!
  • Kannatanuid otsides pea meeles, et lapsed peidavad sageli end hirmu pärast voodite alla, kappidesse, nurka või muudesse raskesti leitavatesse kohtadesse.
  • Kui oled leidnud kannatanu, aga ta ei suuda ise liikuda, siis abista teda väljumisel kandes, toetades või lohistades!
  • Kui tulekahjul süttivad kellegi riided, ei tohi ta mingil juhul joosta, sest see õhutab tuld suuremaks. Kohe tuleb heita pikali, et tuli ei põletaks nägu ning ei süütaks juukseid. Leegid tuleb summutada põlevatele riietele teki, vaiba või muu riide heitmisega, võimalusel ka veega. Kui ei ole kannatanule midagi peale visata, siis võib leeke summutada ka maas rullimisega, kuid see tekitab rohkem põletushaavu.
  • Pärast inimeste väljatoomist ohtlikust piirkonnast tuleb alustada neile esmaabi andmist ja kutsuda kohale kiirabi.
  • Kui oled tulekahju ajal põlevas hoones, siis proovi sellest kiiresti väljuda!
  • Suitsuga täidetud ruumi ukse avamisel tuleb olla ettevaatlik, sest värske õhu juurdevool võib leeke plahvatuslikult suurendada.
  • Kui sul ei õnnestu väljuda, siis ära mitte mingil juhul poe peitu vaid proovi endast igal võimalikul juhul märku anda, sest see on ainus variant, et päästjad näeksid ja kuuleksid, kus sa oled. Märguande edastamiseks mine akende lähedale ja näita ennast.
  • Kui oled hoonest iseseisvalt väljunud, siis anna kindlasti sellest ka teistele teada, et keegi ei hakkaks sind asjatult otsima.

    Kui inimesed on ohtlikult alalt väljunud ja päästemeeskonda ei ole veel saabunud, siis tuleb hinnata olukorda ning võimalusel alustada tulekahju kustutamisega ja vara päästmisega. Seda tehes ei tohi mitte mingil juhul minna riskile, sest inimese elu on tähtsam ükskõik millisest varalisest kahjust. Tulekahju on sündmus, mis tekitab inimestes alati suurt paanikat ja tihti väljendub see just vara päästmises, kus ei leita üles seda kõige hinnalisemat ja väärtuslikumat ning hakatakse välja tooma täiesti mõttetuid ja suuri asju, näiteks lauad ja riiulid. Samuti võib tuua mitmeid näiteid, et televiisori või mikrolaineahju kiireks päästmiseks visatakse need aknast välja (puruks loomulikult). Sellised näited illustreerivad kujukalt inimese käitumist paanikas.

    Peaaegu igal inimesel on võimalik alustada tulekahju kustutamisega, kuid enne tegevusse alustamist tuleb selgitada välja, kas olemasolevate vahenditega on üldse võimalik kustutustöid piisavalt teostada. Kui tulekahju on arenenud küllaltki kaugele, siis ei ole võimalik ilma spetsiaalse tehnika, varustuse ja kustutusaine koguseta seda likvideerida ning sellisel juhul ei ole ka tavainimesel mõtet hakata oma energiat ilmaaegu kulutama. Põhiline, mille eest igaüks vastutab, on iseenda ohutus. Tulekahjul varitsevad inimest mitmesugused ohud, millest ka eelpool on juba juttu olnud. Kõik peavad käituma nii, et neid ohtusid maksimaalselt vältida.

    Päästemeeskondade tegutsemine

    Kui sündmuskohale saabub päästeteenistus, siis informeeri neid kohe tulekahju suurusest, hoonesse jäänud inimestest ja hoones olevatest ohtudest (gaasiballoonid, kütused jm). Päästemeeskonnale tuleb anda informatsiooni tulekolde võimalikult täpsest asukohast ja teedest kuidas sinna ligi pääseb. Väga hea on, kui päästetööde juht saab ühendust inimesega, kes konkreetset hoonet või piirkonda hästi tunneb, sest siis on võimalik kiiremini jõuda õigesse kohta ja võtta vastu õigeid otsuseid. Päästetööde juhil on tarvis saada mitmesugust infot selliste asjade kohta, mida kõige paremini teab hoone omanik või seal elav inimene (lähimad veevõtukohad, elektrikilpide asukohad, ruumide võtmed, ruumides asuv tehnika jne). Tavaliselt kutsutaksegi selline inimene päästetööde juhi abiliseks.

    Mida hakkab sündmuskohal tegema päästemeeskond? Esimest toimingut nimetatakse luureks. Selle käigus selgitatakse kiiresti välja tulekahju olukord ja otsustatakse milliste toimingutega alustatakse tööd. Seejärel paigaldatakse vajalikud tulekustutusvoolikud. Kunagi ei sõida tuletõrjeautod õnnetuspaigale ilma veeta. Selline olukord saab tekkida vaid siis, kui tullakse otse teiselt tulekahjukohalt. Kui on tarvis minna kustutama ruumi, mis on suitsu täis ja kus on kõrge temperatuur, siis kasutatakse lisaks tulekustutusriietele kaitsevahendina ka hingamisaparaati. Esmalt alustatakse alati inimeste päästmist ning selleks peab meeskond minema täies varustuses otsitavasse ruumi. Kui leitakse inimene, siis tuuakse ta hoonest välja värske õhu kätte ja alustatakse esmaabi andmist. Vajadusel on võimalik päästjatel inimese hoonest välja toomisel anda talle eraldi hingamismask, kust saab puhast õhku. Kui inimesed on päästetud, siis alustatakse tule kustutamist.

    < eelmine lõikjärgmine lõik >