printHeliloojad => Eino Tamberg / Loomingust

Lavamuusika


Teater on olnud Tambergi eriline armastus juba keskkooliajast ning lavamuusikat on ta loonud silmatorkavalt palju. Tema esimesed lavateosed olid balletid. Tambergi sõnul ei köitnud teda põrmugi muinasjutuballetid, milliseid nõukogudeajal lavastati kõige rohkem. Tema pidas neid naiivseiks, nende tantsu võlu seisnes tema arvates vaid tehnikas. Ta otsustas toimida traditsioonilisele balletile vastupidiselt: viia väline tegevus miinimumini ning tuua selle asemel esiplaanile muusika ja selle sisemine areng. Niisuguste põhimõtete järgi valmis "Ballett-sümfoonia" (op 10, 1959). Teoses puudub läbiv süžee, tähelepanu keskmes on noor tütarlaps oma erinevate tunnetega. Tegemist on balleti ja sümfoonia omapärase ühendžanriga, mis on mõjuv nii teatri- kui kontserdilaval.

1970. aastal valmis Tambergil ballett "Joanna tentata" (tentata - lad k piinatud, kiusatud). Libreto põhineb Jarosław Iwaszkiewiczi jutustusel "Inglite Joanna", mille aluseks on 17. sajandi prantsuse kroonikad ja legendid. See on ballett "hulluseni teravdatud inimpsüühikast" (Eino Tamberg), kõige pingelisem ja dramaatilisem Tambergi teoseist. Tambergi esikooper on "Raudne kodu" (op 23, 1965). Tema teine ooper "Cyrano de Bergerac" (op 45, 1974) on aga üks Tambergi tähtteoseid ja populaarsemaid eesti oopereid üldse. Edmond Rostand'i värssnäidendi on tõlkinud ning selle järgi ooperile libreto kirjutanud Jaan Kross. Nimitegelane on ajalooline, kirjanduslike kalduvustega isik Richelieu-aegse Prantsusmaa kuninglikust kaardiväest.

Seda teost kirjutades pöördus Tamberg ajaloolise muusika poole. Üldine ülesehitus sarnaneb barokiaegsele numbriooperile, romantilisest ooperist on üle võetud juhtmotiivide süsteem. Helikeeles on Tamberg ühte sulatanud imeilusaid detaile vanemast muusikast (renessansist, barokist, romantismist) Epiloog/Kirjastseen, Teo Maiste ja Anu Kaal. Seevastu dramaatilise süžee sõlmpunktides on muusika terav, dramaatiline.

Teos on olnud kaks korda "Estonia" laval (1976. a. ja 1995. a.) ning talle on osaks saanud eesti oludes eriline saatus: "Cyrano de Bergerac" oli esimene eesti ooper, mis lavastati ka väljaspool Eestit (1982. aastal Tšehhis Olomoucis). 23. aprillil 1999. a. jõudis teos ka Euroraadio vahendusel rahvusvahelise auditooriumini. Ooperist on valminud ka videosalvestus. Erinevate kunstiliikide ja muusikažanride süntees on huvitanud Tambergi väga paljudes teostes. Tema "Kuupaiste oratoorium" (op 17, 1962, tekst Jaan Kross) on eesti esimene lavaline oratoorium - muusika (solistid, koor, orkester) on siin ühendatud lavalise liikumisega ning kõneldud sõnaga. 2002. aasta aprillis esietendus "Estonias" balletti ja ooperit ühendav sünteetiline lavateos "Peeglimängud".

Tamberg on kirjutanud palju muusikat ka teatrietendustele ning filmidele, eriti 1960. aastatel. Tuntuimad Tambergi muusikaga filmid on "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964), "Mis juhtus Andres Lapeteusega" (1966), "Kolme katku vahel" (1970). Ta on kahes eesti filmis osalenud ka näitlejana ("Keskpäevane praam", "Mis juhtus Andres Lapeteusega").

tagasi