Sõnastik

A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | R | S | T | U | V


a cappella - koorile; mitmehäälne vokaalmuusika ilma eraldi instrumentaalhäälteta

akustika - helinähtusi käsitlev füüsika haru

aleatoorika - tänapäevane kompositsioonitehnika, milles teose mingi parameeter (näiteks rütm, dünaamika, lõikude järjestus vms) jäetakse esitaja kujundada või (eriti kollektiivse esituse puhul) juhuse hooleks (alea - ladina k. 'täring')

atonaalsus - selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist

avamäng - uvertüür, lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos

bagatell - väike muusikapala

balalaika - kolmnurkse kõlakasti, pika sõrmlaua ja kolme keelega vene rahvapill, mida mängitakse sõrmedega või lipitsaga

ballett - tantsukunstile põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsus ja orkestrimuusikas

ballettmeister - balletilavastaja, lavatantsude seadja; ka balletitrupi juht

basso ostinato - pidevalt korduv bassimotiiv või bassiteema

bigband - mitmest pillirühmast koosnev suur jazzorkester

boolero - kolmeosalises taktimõõdus hispaania tants kastanjettide ja laulu saatel

burlesk - naljatlevat laadi instrumentaalpala

cantabile - laulvalt, meloodiliselt

capriccio - e. kapritšo, vaheldusrikka meeleoluga virtuoosne instrumentaalpala

chaconne - instrumentaalne variatsioonivorm pidevalt korduva bassiteemaga (basso ostinato); algselt pidulik hispaania tants

diatoonika - helisüsteem, mis moodustub ainult helistiku kõrgendamata või madaldamata põhihelidest

diatooniline - helistiku seitsmele (kõrgendamata või madaldamata) põhihelile tuginev

dodekafoonia - kaksteisthelimuusika, kompositsioonimeetod, mis põhineb oktavi 12 heli osatähtsuse täielikul võrdsustamisel; tekkis 20. sajandi alguses

dominiiklased - roomakatoliku mungaordu, nn. "jutlustavate vendade ordu" (ordo fratrum praedicatorum), asutati 1215. a., mängis suurt rolli katoliku usu levitamisel; Tallinnas tegutses juba 1229. aastal

duett - heliteos kahele häälele või ansambel kahest lauljast

duo - heliteos kahele pillile, kahest pillist koosnev ansambel

duur - mažoorhelistik

ekspressionism - vool 20. sajandi alguse kunstis ja muusikas; muusikas oli iseloomulik nihestatud hingeelu ja ängistuse teravdatud ja jõuline väljendamine; eriti levinud austria ja saksa muusikas

energico - energiliselt, otsusekindlalt

ettevalmistatud klaver - vastavalt helilooja soovile muudetud heliga klaver

etüüd - instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks; ka virtuoosne kontsertpala

faktuur - heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära

flamenko - (hisp flamenco) Andaluusia mustlaste tants ja laul

fonograaf - varaseim seade heli mehaaniliseks salvestamiseks ja taasesitamiseks (leiutaja Edison 1877. a.), kasutas helikandjana vaharulli

fugett - väike fuuga

fuuga - polüfoonilise muusika üks põhiline vorm, ülesehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes

glissando - heli sujuv libisemine ühelt astmelt teisele

gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne ladinakeelne liturgiline laul

habaneera - Kuubalt pärinev laulu saatel tantsitav mõõdukas tempos paaristaktiline tants

harmoniseerimine - meloodiale akordilise saate kujundamine

hernhuutlus e. vennastekogudus - 1727. aastal Saksamaal (Herrnhutis) krahv Zinzendorfi toetusel algatatud pietistlik usuliikumine; mängis eriti tähtsat rolli Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja kultuurielus

heterofoonia - paljuhäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide üheaegsest kõlamisest

homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate

imitatsioon - meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt

impressionism - 1860.-70. aastate prantsuse kunstis sündinud vool, mis taotles isiklike ja hetkemeeleolust lähtuvaid muljete jäädvustamist; muusikas (19. ja 20. saj. vahetusel) seotud eriti eksootilisest ja rahvalikust muusikast mõjutatud otsingutega harmoonia ja kõlavärvi vallas

intonatsioon - täpsete helisuhete saavutamine laulmisel ja pillide häälestamisel; ka õige helivärvingu saavutamine häälestamisel

jesuiidid - roomakatoliku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts), asutatud 1534. a. Jesuiidid olid 16. sajandil vastureformatsiooni peamised toetajad, kes toetasid humanistlikku haridust, rajasid koole, edendasid teatritegevust ja mõjutasid oluliselt Euroopa poliitikat

juhtmotiiv - (sks Leitmotiv) korduv muusikaline kujund suuremas helitöös (eriti ooperis), mis tähistab mõnd tegelast, tegevuspaika, nähtust või ideed; eriti iseloomulik Richard Wagneri ooperitele

kaanon - mitmehäälne helitöö, kus osa hääli tuletatakse mingi reegli järgi ühest (harvemini mitmest) kirjapandud häälest

kammermuusika - ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika

kantaat - mitmeosaline teos koorile ja/või solistidele, harilikult pillide saatel

kantor - luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja (eriti 16.-18. sajandil)

Kantorei - kantori valikkoor, koolipoistest ja linnakodanikest koosnev vabatahtlik kirikukoor

kapell - instrumentaalansambel, väike orkester; algselt kirikukoor

katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat

keelpillikvartett - kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos

klaster - kobarakord, lähestikku paiknevate helide kooskõla

klaveriduo - ansambel kahest pianistist, kes mängivad ühel või kahel klaveril

klaveritrio - kammeransambel, kuhu kuuluvad klaver, viiul ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos

klaviir - orkestri- või vokaal-instrumentaalteose noodistus klaveriseades

kollaaž - tänapäevane kompositsioonitehnika, mis ühendab muusikalist materjali erinevatest stiilidest ja kasutab sageli otseseid tsitaate varasemast muusikast

konservatoorium - muusikakõrgkool; esimene uusaegne konservatoorium asutati 1795. a. Pariisis; tänapäeval (Põhjamaades) ka keskastme muusikakool

kontrapunkt - üldine polüfooniaõpetus, samaaegsete meloodiate kooskõla muusikas

kontsert - ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile

kontsertiino - väike kontsert (teos soolopillile ja orkestrile)

kontsertmeister - orkestri esimene viiuldaja või mõne teise pillirühma esimängija

kooda (coda) - heliteose või selle osa lõpulõik

koraal - kirikulaul, katoliku kirikus ladinakeelne ühehäälne liturgiline koorilaul (cantus choralis), protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul

koraaliraamat - kirikulaulude kogu, mis sisaldab laulude viise koos neljahäälse seadega (tavaliselt ilma tekstideta); on mõeldud peamiselt organistile

koreograaf - tantsude looja ja tantsuetenduste seadja

kromaatiline - helistiku põhihelisid muutev (kõrgendav või madaldav)

kvartett - heliteos neljale pillile või häälele, nelja esitajaga ansambel

kvintett - heliteos viiele pillile või häälele, viie esitajaga ansambel

lauleldus - Karl August Hermanni loodud sõna rahvaliku laulumängu kohta

lauluraamat - kirikulaulude tekstide kogu; harvemini on tekstidele lisatud ka laulude ühehäälsed viisid

libreto - ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus

liturgia - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus

live-elektroonika - elava ettekande kõla elektrooniline töötlemine ettekande ajal

Magnificat - "Maarja kiidulaul", ülistuslaul Uue Testamendi Luuka Evangeeliumi 1. peatükis (värss 46-55), õhtuse vespriteenistuse kohustuslik osa roomakatoliku kirikus

marimba e. marimbafon - puitplaatidega ja metalltorukestest resonaatoritega madalakõlaline nuiakestega mängitav ksülofon masurka - hoogne poola rahvatants kolmeosalises taktimõõdus

menuett - vana prantsuse tants 3-osalises taktimõõdus, esineb sageli ka sümfoonia või sonaadi osana

minimalism - (ingl minimal music) 1960. aastatel USA-s sündinud muusikastiil, mis kasutab lühikeste muusikaliste motiivide rohket kordamist; ka "korduste muusika" (repetitive music)

missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos

moll - minoorhelistik

motett - alates 15. sajandist vaimulik vokaalteos koorile või solistide ansamblile, alates 17. sajandist ka pillisaatega

multimeedia - heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus

neoklassitsism - uusklassitsism, klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil

nonett - heliteos üheksale pillile või häälele, üheksa esitajaga ansambel

numbriooper - ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud etteastetest e numbritest (nagu retsitatiiv ja aaria); käibel eelkõige 17. ja 18. sajandil

oktett - heliteos kaheksale pillile või häälele, kaheksa esitajaga ansambel

ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst

oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile

ostinato - sama muusikalise motiivi pidev kordamine

ostinato-variatsioonid - variatsioonid, mille aluseks on pidevalt korduv muusikaline motiiv, eriti bassihääles (basso ostinato)

partiita - 17. sajandil algselt variatsioonitsükkel klahvpillile, hiljem tantsuline instrumentaalsüit

partituur - helitöö noot, milles on kohastikku välja kirjutatud kõik instrumentaal- ja vokaalpartiid

passacaglia (passakalja) - variatsiooniline vorm, mille aluseks on pidevalt korduv motiiv või teema bassipartiis; algselt vana hispaania tants

passioon - evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm

pianissimo - esitusjuhis: "väga vaikselt" (pp)

pietism - luterlik usuliikumine, mis taotles sisemist vagadust, elavat usutunnet ja ranget moraali

pikoloflööt - väikeflööt, tavalisest flöödist oktavi võrra kõrgem pill

pizzicato - heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates

polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest

poogenklaver - (ingl bowed piano) klaver, mille keeled paneb poognajõhvide abil kõlama hulk mängijaid

prelüüd - muusikateose eelmäng; lühike, sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos

psalm - vaimulik laul; 150 psalmiteksti moodustavad Piibli Vana Testamendi psaltri ehk Taaveti laulude raamatu

puhkpillikvintett - ansambel viiest puhkpillist (flööt, oboe, klarnet, metsasarv, fagott)

rapsoodia - rahvaviisidel põhinev vabavormiline helitöö

reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks

reformatsioon - usuline liikumine Euroopas, mis põhjustas protestantismi tekke ja roomakatoliku kirikust eemaldunud uute kristlike kirikute sünni; Eesti- ja Liivimaale jõudis protestantismi luterlik suund

repetiitor - rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris

retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine

ritornell - lühike (korduv) instrumentaalne vahemäng

romanss - lüüriline instrumentaalsaatega soololaul

rondo - mitmeid kordi refräänilaadselt tagasipöörduva peateemaga heliteos

rumba - neljaosalises taktimõõdus Kuubalt pärinev tants, iseloomulikud on sünkopeeritud (vt 'sünkoop') rütmid

sekstett - heliteos kuuele pillile või häälele, kuue esitajaga ansambel

septett - heliteos seitsmele pillile või häälele, seitsme esitajaga ansambel

serialism - 1950. aastatel sündinud dodekafoonilise tehnika edasiarendus, milles peale helikõrguste korrastati teose teisigi struktuurielemente, nagu helivältused, tämbrid, dünaamika jms

sonaat - ulatuslikum, harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile

sonatiin - väike sonaat

sopran - kõrgeim naishääl, kõrge häälega naislaulja või segakoori kõrgeim häälerühm

süit - mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö

sümfoniett - väike sümfoonia (orkestriteos)

sümfoniettorkester - vähendatud koosseisuga sümfooniaorkester

sümfoonia - harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile

sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed

sünkoop - rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale

süntesaator - elektrooniline pill (tavaliselt klaviatuuriga), mis koosneb heligeneraatorist ja helimuundusvahenditest

tango - XX sajandi algupoolel Argentiinast Euroopasse toodud seltskonnatants 2/4- või 4/8-taktis

tertsett - heliteos või selle osa kolmele häälele, ansambel kolmest lauljast

toccata (tokaata) - virtuoosne vabas vormis teos, harilikult klahvpillile

tonaalsus - selge põhihelistik e helilaad helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid sõltuvad kesksest põhihelist

topeltkontsert - kontsert kahele soolopillile orkestriga

trio - heliteos kolmele pillile või häälele, kolme esitajaga ansambel

triptühhon - kolmikteos, kolmest teosest koosnev tervik

tšelesta - haamermehhanismiga klahvpill, milles heli tekitab vildiga kaetud haamri löök vastu metallplaadikest

tämber - kõlavärving

valss - üks 19. sajandi populaarsemaid seltskonnatantse kolmeosalises taktimõõdus

vastureformatsioon - uuendusliikumine roomakatoliku kirikus, mis tekkis 16. sajandi keskel reaktsioonina reformatsioonile; kiriklikke uuendusi toetasid mitmed uued ordud, näit. jesuiidid

vokaalsümfooniline - teos koorile (ja solistidele) ning suurele orkestrile