Hardouin-Mansart HARDOUIN-MANSART

Jules Hardouin (1646-1708) sündis Pariisis. Tema isa oli kunstnik, kuid kõige rohkem mõjutas ta saatust onu - 17. sajandi kuulsamaid arhitekte Francois Mansart. Kui onu suri, päris Jules tema tohutu plaanide ja jooniste kogu. Samuti võttis ta olemasolevale lisaks ka onu perekonnanime.

Hardouin-Mansart sai 1675 kuninglikuks arhitektiks ja 1686 peaarhitektiks, hiljem ehituste peainspektoriks.

Ta on mitmes kohas hooneid kujundanud või uusi ehitanud: Pariisis Vendome'i väljak (1699), Invaliidide kirik (1675-1706), paari linna raekojad ja raekoja fassaad Lyonis, mitu hoonet Marlys (need on küll hävinud), samuti terve rida losse. Kõige rohkem tõi talle kuulsust aga tegutsemine Prantsuse kuninga residentsis - Versailles' lossis. 1678.a. kutsuti ta lossi laiendama. Ta ehitas sinna suurepärase Peegligalerii (1678), kabeli, Orangerie (1681-1686) ja Suure e. Grand Trianoni lossi (alustati 1687).

Hardouin-Mansart oli uhkeldava barokiaja arhitekt, kes oma töödega igati rõhutas kuningas Louis XIV rikkust ja võimu. Kuid tema ehitistes on ka klassitsismi jooni, lihtsust ja suursugusust. Eelkõige käib see Versailles' lossi ümberehituste kohta.