KLENZE

Leo von Klenze (1784-1864) sündis Harzi mäestikus asuvas Schladenis. 1800-1803 õppis ta Berliinis koos Friedrich Gillyga. Hiljem ta täiendas end Pariisis ja Itaalias. 1808-1813 oli Klenze Vestfaali kuninga Jerome Bonaparte'i (Napoleon I vend) õuearhitekt. Alates 1816 tegutses ta Münchenis. Algul oli ta õuearhitekt ja 1819 sai aiaehituse juhatajaks Baieri kuningriigi kroonprintsi ja hilisema valitseja Ludwig I juures.

Klenze stiili kujunemist mõjutasid Itaalia- (1823) ja Kreeka-reisid (1834-1835, 1838). Oma klassitsistlike ehitiste ja linnaplaneeringuga kujundas ta Münchenist Euroopa ühe keskuse. Linna peaväljakuks sai Königsplatz, mida ümbritsevad tema mõjusamad tööd: Glüptoteek, Propüleed ja Vana Pinakoteek.

Klenze tuntuim ehitis väljaspool Münchenit on dooria templi sarnane Walhalla Regensburgi lähedal. Selle ehitamisel võttis ta eeskujuks Ateena akropolil oleva Parthenoni.

Kreekas ta koostas Ateena linna uue ehituskontseptsiooni, milles näiteks määras ära arheoloogilised tsoonid. Kreeka oli sakslaste hulgas populaarne lisaks antiigipärandile ka sel põhjusel, et 1832 valiti sealseks kuningaks Baieri prints Otto I.

1839-1851 ehitati Klenze kavade järgi Venemaal Sankt Peterburgis Uus Ermitaaž.

Klenze oli ka aktiivne joonistaja ning maalija. Nendeski teostes valitsesid itaalia ja kreeka motiivid ning ümbruse idealiseerimine.