Claude Lorrain (õieti Gellée) oli prantsuse maalikunstnik. Koos N. Poussiniga oli ta üks juhtivaid ideaalmaastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindajaid. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On teada, et Lorrain ei olnud kuigi hea inimestemaalija ja lasi need teha teistel kunstnikel. Maalide üldmulje on pehmem ja lüürilisem kui Poussinil.
Lorraini eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. Kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. Teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks. Lorraini valgusekäsitluse mõju kestis tema eluajast kuni 19. sajandi keskpaigani ja oli eriti tuntav Inglismaal.
C. Gellée sündis 1600.aastal Lorraine'i hertsogiriigis (sealt ka tema kunstnikunimi!), mis 17. sajandi I poolel ühendati Prantsusmaaga (jääb selle kirdeossa). 1613. aastal läks Claude Rooma õppima ja pärast 1625-1627 Prantsusmaa-käiku jäi sinna elu lõpuni. Tema esimene juhendaja oli itaalia kunstnik A. Tassi, kes õpetas talle maastikumaali, kompositsiooni ja maalitehnikaid. Hiljem töötas G. Valsi juures, kus õppis perspektiivi kasutamist. Ta käis sageli Rooma lähedal Campagnas maastikku joonistamas koos mõne teise kunstnikuga, kelle seas oli ka Poussin. Samuti mõjutasid Lorraini sakslase A. Elsheimeri tööd ja eriti itaallase Domenichino (1581-1641) maastikumaalid.
Umbes 1635 hakkas Lorrain koostama oma joonistuste ja skitside kogu "Liber Veritatis" ("Tõe raamat"). Selles on 195 maali visandid ja joonistused. Ta märkis juurde töö valmimise aja ja tellija nime. Ilmselt püüdis ta sellega vältida maalide võimalikke võltsinguid.
Lorrain maalis palju veduute ehk väga täpseid maastikupilte, nagu näiteks "Genova sadam" (1634, Pariis, Louvre). Tegelikkuses olemas olevate ehitistega kujundas ta sageli tegelikkuses mitteesineva olukorra, st. idealiseeris. Nii näiteks paigutas ta Roomas oleva Medicite villa mere kaldale ja sündiski "Sadam Villa Mediciga" (1638).
Lorrain oli omal ajal kuulus kunstnik. Tema maale tellisid mitmed mõjukad tegelased, teiste seas ka paavst.
Lorraini loomingus eristatakse kolme perioodi:
Claude Lorrain suri 1682 Roomas. Tema kunst on mõjutanud hollandi, prantsuse ja eriti inglise maastiku- ja meremaalijaid. Prantslased peavad Lorraini impressionistliku maalikunsti kaugeks esiisaks.
Veel mõned Lorraini maalid:
Parise otsus, 1645-1646 |
Maastik Akise ja Galateiaga, 1657 |
Europe röövimine, |
Maastik Apolloni ja Hermesega, 1645 |
Meresadam, 1674 |