Roosna-Alliku mõisahoone

Roosna-Alliku mõisahoone Roosna-Alliku mõis rajati 17. sajandi I poolel. 1620-1721 kuulus see Rosenitele, kellelt paik on saanud nime.

Roosna-Alliku hooneteansambel on varaklassitsistliku arhitektuuri paremaid näiteid Eestis. Härrastemaja ehitati 1780-1786 mõisaomanik Otto Fr. von Stackelbergi ajal. Töid juhtis kubermanguarhitekt Johann Schultz.

See on kahekorruseline, algselt kõrge kelpkatusega (asendati madalamaga 1939) hoone. Maja on ehituslikus mõttes veidi eriline. Esifassaadil on kaarjas kesk- ja lamedad otsrisaliidid. Keskrisaliidi ümarad vormid on Eesti jaoks erandlik nähtus. Selle ees on neljale sambale toetuv rõdu. Samba kasutaminegi ei olnud neil aastatel tavapärane. Seinu ilmestavad pilastrid, liseenid, krohvraamistused, ovaalsed ehisväljad. Esimesel korrusel on lai rustreering. Tagafassaadi liigendavad kaugele eenduvad kitsad otsrisaliidid. Hoone ehteks on aga Böömi meistri Kalupka stukitöö.

Peahoonega üheaegselt valmisid ka teenijatemaja ja barokse kiivriga kellatorn.