Raikküla mõisahoone

Raikküla mõis Raikküla mõis

Raikküla mõisahoonet peetakse üheks paremaks klassitsistliku stiili esindajaks Eestimaal. Kahjuks on hoone hetke seisukord üsna trööstitu.

Hoone valmis 18. sajandi lõpus, kuid juba 1804 tehti ümberehitusi. 1817 oli tulekahju ja 1819-20 ehitati hoone veelkord ümber meister Oebergi juhtimisel. See kõrge sokliga kahekorruseline kiviehitis sarnaneb teiste von Stahlide suguvõsa mõisadega (hävinud Järvakandi, Pirgu). Sellest ajast on pärit ka hoone peafassaadi kaunistav kõrgete joonia sammastega portikus. Praegugi on aimatav rikkalik stukkdekoor: munavööt, rosetid jm.

Mõisal on värvikas ajalugu. 1823. aastal omandas mõisa Venemaa rahandusminister krahv G. Cancrin (J. Kankrin, 1774-1845). 1847.a. asus sinna elama omaaegne tuntud loodusteadlane ( geoloog, zooloog, maadeuurija), Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondent- ja auliige Alexander Fr. von Keyserling (1815-1891). Ta oli 1840 lõpetanud Berliini ülikooli. Keyserling uuris mitmeid mäestikke (Alpid, Püreneed, Uuralid). Hiljem töötas ta ka Tartu ülikoolis. 1880-ndail rajas A. Keyserling Raikkülla Eestimaa esimese kiviktaimla. Mõisaomaniku külaliseks on olnud hilisem Saksamaa kantsler Otto v. Bismarck.

1857-1862 oli A. Keyserling Eestimaa rüütelkonna peamees. Sellest ajast pärinevad tema ebameeldivamad teod. Ta oli 1858.a. Mahtra sõja mahasurumise üks juhte. A. Keyserling on maetud Raikkülla.

Raikkülas on loometööd teinud ka tema pojapoeg filosoof Hermann von Keyserling.