Mõned mõisted

ampiirstiil - Prantsusmaal Napoleon I ajal tekkinud kunstistiil. See on täheldatav arhitektuuris, ruumikujunduses, tarbekunstis (eriti mööbel). Iseloomulikud on ranged ja sirgjoonelised vormid, lihtsus, lagedad pinnad. Ehitiste juures kasutatakse palju pilastreid ja sambaid.
Venemaal nimetatakse seda ka Aleksandri-stiiliks (tsaar Aleksander I järgi).

baluster - altpoolt pirnitaoliselt paisutatud lühike postike, sambake. Nendele toetuv käsipuu või rinnatis on balustraad. Kasutatakse näiteks rõdude ja palkonite avakülgedel, katuse servas.

basiilika
(kr. k. 'kuningamaja') - ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone. Sammaste või piilaritega on see jaotatud kolmeks või enamaks lööviks. Kesklööv on külgmistest laiem ja kõrgem ning oma katusega. Basiilikaid ehitati antiikajal kohtu- ja turuhooneteks, hiljem kirikuteks.

büst - rinnakuju. Skulptuur, mis kujutab inimese pead ja ülakeha, kuid ilma käteta.

dekoor - eseme või ehitise pinnakaunistus.

dooria stiil - vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiil. Tekkis u. VII sajandil e.m.a.

eklektitsism - erinevaid stiile ühendav kunstilaad. Nii võib ühes teoses koos olla nt. renessansi, baroki kui ka gootika elemente. Selline stiilide segamine oli väga populaarne nt. 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses.

fassaad - ehitise esinduslik väliskülg. Harilikult on selleks esikülg, kus asub peasissekäik.

frontoon - ehitise esiküljel asuv madal ehisviil. See võis olla hoone kogu fassaadi või hooneosa (risaliidi) laiune, aga ka ainult akna või ukse kohal. Kuju järgi on neid mitmeid. Klassitsismi ajal oli valitsev kolmnurkfrontoon.

friis - hoone seinapinda kaunistav või liigendav reljeefne horisontaalvööt. Tuntumad motiivid on akantus, palmett, meander, munavööt, hammas-, teemantfriis.

heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi.
Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin.

ideaalmaastik - maal, millel olev maastik on loodud kunstniku enda ettekujutuste põhjal. Tegelikkuses (looduses) sellist maastikku ei ole olemas.
See maalitüüp oli klassitsismiajastul väga levinud.

interjöör - hoone sisemus, selle kujundus.

joonia stiil - vanakreeka ehitusstiil, mis kujunes 6. sajandil e.m.a. Joonia maakonnas. Hiljem on seda ohtralt jäljendatud.

kapiteel - samba pea. Samba, piilari või pilastri ülemine osa, millele toetub kaar, võlv või tala. Tavaliselt on see kaunistatud, kusjuures igal stiilil on omad tunnused.

karniis - S-kujulise ristlõikega horisontaalne ehisliist. Sama nime kannab ka antiikse samba üks osa.

katedraal - piiskoplik peakirik Prantsusmaal, Hispaanias, Suurbritannias. Saksamaal, Itaalias, ka Baltimaades on selle nimeks toomkirik.

kelpkatus
- vasakul on kelp- ja paremal poolkelpkatus



konsool
- seinapinnast eenduv tugi, millele toetub nt. katus, rõdu, skulptuur.

kvaader
- täisnurkselt tahutud ehituskivi, puhtalt töödeldud välispinnaga müürikivi.

liseen - pilastrisarnane kitsas püstine eenduv riba.

lukukivi
- kivikaare osa, mis ühendab mõlemat kaarepoolt. On kaare nö üleval-keskel.

lööv
- ruumiosad basiilikas. On nii piki-, kui ka põiklööve.

müüt - muistend jumalatest või kangelastest.

palazzo - palee. Jõukama linnarahva elamu Itaalias. Neid ehitati renessansi- ja barokiajastul.

palladionism - itaalia arhitekti A. Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Eriti tuntav 17. sajandil Inglismaa ja Prantsusmaa arhitektuuris ning 18. sajandi II poolel varaklassitsismis.

panteon - antiikajal kõigi jumalate tempel. Roomas on see ainus täielikult säilinud Vana-Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Uuemal ajal ka rahvuse suurmeeste mälestusele pühendatud ehitis (Pariisi Pantéon).

paviljon - algselt kerge, väike, ajutine ehitis pargis vm. Barokkajastust eraldi katusega omaette hooneosa fassaadi keskel või päris omaette ehitis.

piilar - võlvide toetamiseks kasutatav kandiline tugipost. Selle ristlõige on neli- või kaheksanurkne, aga ka ristikujuline. Võrdle pilastri ja sambaga.

pilaster - seina pinnast esileulatuv nelinurkne sammas (seinapiilar), mida kasutatakse nii seina tugevdamiseks kui ka kaunistusena. Vaata ka piilar ja sammas.

portaal - ehitise esinduslik, arhitektuuriliselt kujundatud peasissekäik.

portikus
(lad. k. 'sammaskoda') - ühelt küljelt lahtine koda, kus seina asemel on sammastik. Portikus oli oluline ehituselement antiikarhitektuuris, aga samuti alates renessansiajastust kuni 19. sajandini. Sageli kaeti frontooniga. Seda kasutati nii välis- kui ka sisekujunduses.

portree - üht inimest või gruppi kujutav maal või skulptuur (sh. büst), kus taotletakse välist sarnasust, aga ka isikupära edasiandmist.
Klassitsismi ajal oli portree koos ajaloolise maaliga tähtsamad maaliliigid.

propüleed - suur, monumentaalne väravehitis Vanas-Kreekas.

puto
- lapsingel, tavaliselt mängleva alasti tiivulise poisikese kujutis.

reljeef - skulptuuriliik, kus figuurid või kaunistused on muust pinnast kõrgemal või sügavamal. Selle vastandiks on ümarplastika ehk igast küljest töödeldud kuju.

risaliit
- eenduv fassaadiosa. Seda kasutati peamiselt barokk-arhitektuuris, kuid oli üsna levinud veel varaklassitsismi ajalgi. Eristatakse kesk-, külg- ja nurkrisaliiti.

rotund
- ringikujulise põhiplaaniga ehitis.

rustika
- seinamüür, mis on tehtud tahumata esiküljega kantkividest e. kvaadritest. Seda kasutati hoone soklikorusel ja nurkades ning portaalikujunduses. See muutis ehitise ilmekamaks, aga ka tugevamaks. Eriti levinud oli teemantrustika. Klassitsismist alates hakati tahutud kive jäljendama nii krohvi abil kui ka värvimise teel.

sammas, kolonn - ringikujulise ristlõikega püsttoend. Materjalina kasutatakse kivi, puitu, metalli. Samba põhilised osad on baas, tüves, kapiteel. Tüves võib olla mitmeti töödeldud: sile, püstvaokestega (kannelüür), spiraalselt väänlev. Võrdle piilari ja pilastriga.
Klassitsistliku arhitektuuri peamisi tunnuseid.

sokkel - hoone alusmüüri maapealne osa. Klassitsistlikus arhitektuuris nimetatakse rikkaliku fassaadiga peakorrusest allpool olevat korrust soklikorruseks. Viimane on sageli rustikaga kujundatud.

stukk
- kipskrohv. Kipsi, lubja ja liiva kiiresti kivistuv segu. Sellest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. See oli eriti populaarne baroki ja klassitsismi ajastul.

terrakota - põletatud savi, sellest tehtud kujud ja esemed.

triumfikaar - Vanas-Roomas võidukaile väejuhtidele püstitatud auvärav. Neid ehitati ka klassitsismiajal, eriti
Prantsusmaal ja Venemaal.

trofeekimp - ehitise kaunistus, kus mitmesugused relvad on omavahel ühendatud, kokku köidetud. See on pärit Vanast-Roomast, kuid väga palju kasutati ka klassitsismi ajal.

veduut - maastikupilt, mis kujutab mingit kindlat kohta väga täpselt. Eriti harrastati 18. ja 19. sajandil.

veneetsia aken
- sammaste või postidega kolmeks jaotatud ülalt kaarjas aken. Kasutati küllaltki palju kõrgklassitsismi perioodil.

võlv - kumer lagi, mida ei toeta laetalad ega sambad.