Tööleht 

Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf.

Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole (vt tabel). Vähem tuntud sõnu tuleb sõnastikust kontrollida.
 

Viimase silbi sulghääliku õigekiri lähtub üldiselt hääldusest, aga mitte alati.

Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt `kabinet), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt).  

k, p, t (rõhutu lõppsilp)	kk, pp, tt (rõhuline lõppsilp)
katelok (sõduri sööginõu) kompvek niknäk puuslak (hobuste köha) händikäp (nõrgemale antav edumaa) piiskop kabinet kotlet taburet laatsaret (sõjaväe haigla) liliput paharet pankrot sigaret	fokstrott (tants) hotentott (rahvus) minarett (torn) sandalett siluett trafarett (kulunud vorm) vagonett

Õigekiri ei olene alati rõhust, vaid põhineb osalt traditsioonil, sest aja jooksul sõna rõhk nihkub ettepoole. Kahtluse korral tuleb kasutatada sõnaraamatut. 

1, 2