Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf.
Kui sõna lõpeb helilise
kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti
kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi
täishäälik ühe, uuemais kahe tähega, aga
kindlat seaduspärasust ei ole (vt tabel). Vähem tuntud
sõnu tuleb sõnastikust kontrollida.
|
Kaks täishäälikut |
|
|
---|---|---|---|
följeton, makaron, talisman, terminal, tribunal, tärpentin. | mandariin, suveniir, tsellofaan, vaseliin, vitamiin, maniküür. |
Viimase silbi sulghääliku õigekiri lähtub üldiselt hääldusest, aga mitte alati.
Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt `kabinet), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt).
(rõhutu lõppsilp) |
kk, pp, tt (rõhuline lõppsilp) |
|||
|
|
Õigekiri ei olene alati rõhust, vaid põhineb osalt traditsioonil, sest aja jooksul sõna rõhk nihkub ettepoole. Kahtluse korral tuleb kasutatada sõnaraamatut.
1, 2 |