|
Asesõnu kasutatakse nimi-, omadus- ja arvsõnade asendajaina, kindla tähenduse saavad nad lauses. |
Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, seega kattuvad asesõnade küsimused nimi-, omadus- ja arvsõna küsimustega.
|
Tähenduselt on asesõnad teiste iseseisvate sõnadega võrreldes "tühjema", ebamäärasema sisuga. Võrdle:
nimisõna mees - asesõna tema, ta, see;
omadussõna punane - asesõna selline, niisugune;
arvsõna neli, neljas - asesõna mitu, mõni, mitmes.
Tähenduse järgi jagunevad asesõnad 8 liiki.
Liik | Näide | Küsimus |
---|---|---|
Isikulised asesõnad |
mina (ma), meie (me), sina (sa), teie (te, tema (ta), nemad (nad). |
kes?, kelle? jne kõigis käändeis |
Enesekohased asesõnad | enese ~ enda, iseenese ~ iseenda, oma. | kes?, kelle? jne |
Vastastikused asesõnad | üksteise, teineteise. | kes?, kelle? jne |
Näitavad asesõnad | see, too,
sama, seesama, toosama, teine, muu.
niisugune, samasugune, niisamasugune, selline, seesugune, säärane, säherdune, taoline, selletaoline Õigekeelsus |
kes?, kelle? jne mis?, mille?jne missugune?, missuguse? jne |
Küsivad-siduvad asesõnad | kes, mis, kumb, missugune, milline, misuke (kõnek), mitu, mitmes, mitmendik | |
Määratlevad asesõnad | ise,
oma, iga, igaüks, igamees, kõik, mõlemad, kumbki,
emb-kumb, kogu, terve.
Märkus.kogu on muutumatu sõna, terve käändub, st (meelde) kogu eluks, tervest linnast (otsinud). |
kes?, mis?, missugune? jne |
Umbmäärased asesõnad | keegi, miski, mingi, mingisugune, miskisugune, ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud, üks, teine. | kes?, mis?, missugune?, mitu? |
Omastavad asesõnad | oma, enese ~ enda, omaenese ~ omaenda, iseoma, iseenese ~ iseenda. | kelle? jne |
Lauses võivad asesõnad esineda mingis käändes, vastavalt sellele muutub ka küsimus, alates nimetavast käändest (kes?, mis?) ja lõpetades kaasaütlevaga (kellega?, millega).
Sõnade keegi, miski, kumbki käänamisel tuleb meeles pidada, et liide -gi ja -ki on alati käändelõpu järel, st sõna lõpus. |