MÕISATE TEKKIMINE 13.-14. SAJ

Mõis on eesti keeles vanem sõna, kui me oskame arvata. Mõis (moisa) tähendas taraga piiratud või eraldi asuvat põldu. Soomes esineb Moisio kohanimena sageli seal, kus on olnud ürgne asustus või paikkonna vanim talu. Arvatavasti nimetati mõisateks muinasajal eesti vanemate väljaspool küla asunud suurtalusid.

13. sajandil, muistse vabaduse kaotamise järel, kandus see nimetus üle uute maahärrade poolt vasallidele läänistatud valdustele. Teame, et Taani kuninga läänimeeste hulgas oli ka eestlasi. Taani hindamisraamatust (1241) leiame näiteks Clemens Esto (ld eestlane), kellele kuulus Keila kihelkonnas 34 adramaad, Hildelempi, kellele kuulus Jõelähtme kihelkonnas 17 adramaad jt. Ühe eestlasest vasalli, Villelempi, puhul on mainitud 5 adramaa suurust mõisat Jüri (Vaskjala) kihelkonnas Järsi külas.