|
VASALEMMA
Vasalemma
kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka.
1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886.
a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt.
Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks
kutsuma, valmis eelmise poja, Eduard von Baggehufwudti
tellimusel 1890-93 (arh R. Wilcken). Lossi ehitamisel
on kasutatud kohalikku paekivi ja raiddetailide valmistamiseks
nn vasalemma marmorit (kiviraidur J. Weiss). Rohkete
tuudorstiili elementidega hoone imiteerib keskaegseid inglise
rüütlilosse. Rahutu ilmega fassaade liigendavad astmik-
ja kolmnurkfrontoonid, gootikast mõjustatud tornikesed ning
teravkaarelised aknad. Lossi esinduslikem ruum on vestibüül,
historitsistlikud interjöörid on suhteliselt lihtsa lahendusega.
Vasalemma peahoonele sarnaneb stiililt ja detailikäsitluselt
Laitse loss.
|
