Elav
ehitustegevus jätkus mõisates ka 19. sajandi algul,
eriti selle teisel ja kolmandal kümnendil. Aeg, mis tähistas
klassitsismi kulminatsiooni, mis leidis kehastuse suurepärastes
mõisahoonetes, ilmutas ka esimesi väsimusmärke - eeskätt
ideoloogilises plaanis. Mõisast kui ideaalse keskkonna mudeli,
omamoodi Arkaadia ja kaunite kunstide pelgupaiga kõrval
hakati üha selgemalt nägema mõisamajanduse arengulist piiratust,
sotsiaalset vastuolu pillava elulaadi ja ümbritseva keskkonna
äärmise viletsuse vahel. Euroopast vaadatuna oli feodaalmõisate
süsteem anakronism, keskaja ning saksa vaimu kants. Tsaarivõimu
poolt aktsepteeritud Balti erikord jättis kogu poliitilise,
administratiivse ja majandusliku võimu üheainsa seisuse,
aadlike kätte. Paraku moodustasid need mõnisada perekonda,
kes olid koondunud Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaa rüütelkonda
kogu elanikkonnast vaid 0,5-0,6 protsenti.
Klassitsism
(Tiigrihüppe õpitarkvara)
|