|
Mõisaarhitektuuri
kõige vanemad kihistused seostuvad paljuski linnustega.
Neid ei lasknud ehitada üksnes ordumeistrid ja piiskopid,
vaid ka vasallid. Vasallide iseseisvuse kasv oli ajastu
iseloomulikumaid märke. Kui ordumeistrid ja piiskopid kurnasid
end omavahelises tülitsemises, suutsid nende vasallid, läänimõisate
omanikud, hakata juba alates 15. sajandist koonduma rüütelkondadeks.
Sedavõrd kuidas nõrgenes ordu ja piiskoppide võim, kasvas
rüütelkondade mõju maa tegelikul juhtimisel. Kunagistest
kindlustatud mõisamajadest on paljud meile teadmata, paljude
varemete või ümberehituste puhul puudub uurijatel üksmeel.
Üks põhjusi, mis ergutas mõisaid rajama, oli alates 15.
sajandi lõpust Lääne-Euroopas toimunud viljahindade järsk
tõus. Mahuka ja stabiilse viljaturu kasv oli peamine eeldus
teoorjusliku mõisamajandussüsteemi lõplikuks väljakujunemiseks
ja nõnda eksisteeris Liivi sõja eelõhtul praeguse Eesti
alal juba ligi 500 mõisat.
|
